Elu on seiklus

Väike õpetus, kuidas muuta oma laupäev seiklusrikkaks ja meeldejäävaks.

Olles saanud lahke küllakutse Võrumaa metsade vahele, otsusta, et tahad ka järsku sülle sadanud talve nautida. Võta autotäis sõbrannasid ühes ja mine Haanjasse suusatama/kelgutama. Peale mõningast sportimist istu sõbrannadega kohvikus. Lahku sealt ilma viimast pilku lauale heitmata. Võta suund Rõuge poole. Varsti avastab üks sõbrannadest, et tal pole telefoni taskus (enne oli). Otsige pagasiruumist ka. Leidmata telefoni, pööra auto nina ümber ja võta suund taas kohviku poole. Kohe peale seda heliseb teise sõbranna telefon ja retkel mitte kaasas viibiv sõbranna teatab, et talle helistati kadunud telefonilt ja öeldi, et see on seal kohvikus. Kohvikust telefoni kätte saanud, võta jälle suund Rõuge poole. Jõudnud mööda "suurepärast" talvist kruusa/mudateed mööda Rõuge alevikku, võta enesekindlalt suund sinna, kus sa arvad, et võiks sihtkoht asuda. Sõida mööda teeviidast ja arutage, et äkki peaks sinna keerma. Ära keera. Sõida veel ja veel ja lõpuks lase kõrvalistujal helistada. Saad teada, et oleks ikkagi pidanud sealt ära keerama. Keera jällegi ots ümber ja sõida tagasi ja keera ära sealt, kus alguses otse sõitsid. Näed surnuaeda, millest tee pidi mööda minema ja oled rahul, et on õige tee. Küllakutsuja juhatab õiget suurelt teelt ärakeeramise kohta lankide abil. Olles mööda sõitnud ühest teeotsast, hakake kahtlema, et äkki see oligi õige. Leiad järgmise teeotsa ja keerad seal ümber. Sõidad tagasi ja keerad kahtlust äratanud teeotsast sisse. Sõidad. Otsid mõnda maja või teeotsa, kus paremale keerata. Kõrvalistuja helistab, et uurida, kas see võiks õige teeots olla. Sina sõidad muudkui edasi. Lõpuks jõutakse üheskoos järeldusele, et see oli vale teeots. Tekib vajadus tagasi minna, aga kuna tegemist on kitsa metsateega, kuhu auto risti ei mahu ja mõlemal pool teed on lumevallid, püüame tagurdades teele välja jõuda. Olles tagurdanud ca kilomeetri, otsustage, et tagurdamine on tüütu ja tahaks ikka nina õigetpidi keerata ja üritage siiski ümber keerata. Avastad, et see oli viga, sest auto jääb kohe valli kinni. Ei liigu ei edasi, ega tagasi. Tulge autost välja ja üritage oma jõududega autot tagasi teele saada. Labida puudumisel võtke appi kelgud ja lumekraabitsad. Veendunud, et auto on liiga kinni, et teda nii välja saada, helistage ja teavitage sellest küllakutsujat. Kui saabub küllakutsuja koos oma esivanema ja lisatööriistadega, üritage koos autot lahti kaevata. Jõudke järeldusele, et ikkagi köit oleks tarvis. Oodake kuni minnakse köie järele. Saate auto köie abil teele tagasi, kuid jätkuvalt oleks vaja ots ümber keerata. Kohalikud juhatavad, et ca kilomeeter edasi on koht, kus saab ümber keerata. Sõitke edasi oma tagurdamisjälgi vaadates ja möödunud kohast, kust tagurdama hakkasite, saate teada, et see ongi see koht, kus ümber saab pöörata. Nüüd muidugi laske (igaks juhuks) Kitsega jälg ette teha. Saanud nina õigesse suunda, järgnege kohalikele ja jõudke lõpuks õigesse kohta, avastades, et teeots, kus enne ümber sai keeratud, ongi see õige teeots. Kohale jõudes tuleb ruttu sauna minna, et kõik vahepeal külmunud kehaosad üles sulatada ja edasi õdus õhtupoolik tekitada.

Tehtud

Teadmiseks neile, keda huvitab - siin saab näha ühe kingi lunastamise kolme parimat tulemust (viis tehti kokku). Nüüd on jäänud veel üks asi lunastamata... vaja vaid Laisik lõunasse saada ja saab sellega ka pihta hakata :p

Vanarahvas teab, mida räägib

Hommikul aknast välja vaadates nägi ilm suht kevadine välja. Ka tööle sõites oli lund ikkagi suhteliselt vähe tee ääres. Töölt koju sõites möllas väljas lumetuisk. Seega, vaatamata sellele, et kalendri järgi on käes kevad ja lund nagu ei tohiks sellises koguses enam alla sadada, oli õigus vanarahval, kes tavatses öelda, et ega tali taeva jää. Ei jäänud jah. Olgugi, et liigseid lumevarusid taevas märkas see Ilmataat (või kes iganes lume alla puistamise eest vastutav on) natuke liiga hilja, tuleb tali taevast alla ajada. Õnneks on mul siiski veel talvepapud autol all, on ka neid, kes juba olid jõudnud ära vahetada. Koju jõudes võisin ennast õnnelikuna tunda, et tervelt pärale jõudsin, sest maantee servas oli üks auto kraavis ja EMÜ vastas oli teine auto rattad taeva poole keeranud. Nii et olge ettevaatlikud!

Pisut tähelepanekuid

See on hämmastav, kuidas mõnikord inimene ei märka seda, mis tema ümber toimub. Ei olnud ma õieti teadvustanud endale seda uut tänavat, mis Võrru tehtud on ning sama moodi ei olnud tähele pannud ka seda, milline näeb välja nüüd see Koreli oja serv, mida mööda sai 3 aastat kooli käidud (keskkooli ajal). Minu mälus on pilt võsa vahel kulgevast rajast ja kui ma nüüd eile sealt samast jalutasin, avastasin, et see kõik on korda tehtud, võsa maha lõigatud ning mõned kased jäetud maastikku ilmestama. Vaatepilt oli kena. Lisaks sellele on muidugi ka uus spordihoone, millest ma kunagi lähedalt mööda polnud läinud, vaid kaugelt oli kumanud mulle see kollane otsasein, mis Räpina mnt-lt hästi näha on. Lisaks on sinna kõrvale kerkinud veel üks ostukeskus, mis järgmisel nädalal avatakse. Lisaks muudele poodidele tuleb sinna ka Maksimarket (see on siis teine Maksimarket Võrus... Tartus näiteks on vaid üks). Ja kuna minu pühapäevase jalutuskäigu lõppsiht oli ikkagi bussijaam, siis avastasin sedagi, et bussijaama kõrval ka pole enam võsa (seda, et Tartu tänava ääres seda enam ei ole, olin ma ennegi tähele pannud, aga bussijaama poolt polnud ma ammu seda asja enam vaadanud). Kuna mul oli fotokas kaasas, lisan siia juurde ka ühe pildi kohast, kus enne oli tihe võsa.


P.S. Täna näiteks ei märganud nii mina kui ka mõned teised kolleegid, kuhu see aeg küll kadus... järsku oli tööpäev läbi.

Kui saarlane Tartusse tuleb...

... on pidu peo otsa. Kuigi jah, mina pidin erinevatel põhjustel iga õhtu suhteliselt varakult lahkuma, aga mis teha. Mehed see-eest pidutsesid mehiselt. Ja nagu ikka juhtub, sai ka nüüd paar uut väljendit ja rikutud sõna juurde. Reedest saunapidu ka protokolliti, see võib päris huvitav olla. Igatahes on see olnud pikk ja tegus nädalavahetus.

P.S. Kõigile neile, kellele veel soovinud ei ole - kauneid kevadpühi! (kuigi väljas tundub kohati talv olevat)

Roheliseks kasvamisest

Sain selle raamatu läbi loetud. Mõnes mõttes suhteliselt sarnane raamatuga Paljaks kooritud, mida ma mõned kuud tagasi lugesin. Teemad, mille üle arutletakse, on samad (noh, ega nad saagi ju nii väga erineda, sest mõlemad raamatud räägivad ju samast asjast), aga taust on erinev - kui esimese puhul oli tegemist nö väljastpoolt ette kirjutatud lahendustega, siis selle raamatu puhul tulid need lahendused ja vajadus nende järele autori enda seest. Ja paljude teemade juures on hulgaliselt linke, kust saab täiendavat infot või lihtsalt huvitavad ja haakuvad antud teemaga (näiteks on välja toodud lingid, kus on võimalik lunastada süsinikdioksiidipattu - sinu keskkonnakulu arvutatakse välja ja maksad selle kinni ning see raha investeeritakse heategevusse/keskkonnahoidu). Neid linke pole jõudnud veel lähemalt uurida, seega on raamat küll läbi, kuid materjali, millega tutvuda, on veel ja veel.

Igal juhul mõnus ja hariv lugemine, nii et julgen soovitada teistelegi. Ja nagu Epp ise selles raamatus soovitas - raamatuid tuleks jagada, nii et kes soovib samuti lugeda seda, andke aga teada, laenan hea meelega.

Selle aasta pidustused läbi

Nädalavahetusel sai Võrus kah pidu ära peetud. Vennalt sain "Gaia kättemaksu" kingituseks (no ma ise tegelikult "vihjasin", et ma seda tahaks), vanaema-vanaisa kinkisid raha, et ma ise endale raamatuid ostaks. Ma usun, et see kulub nende peale ära ka.

Lisaks kõigele muule tegelesin sellise vajaliku asjaga nagu auto puhastamine. Oli teine juba suht sodiseks seest muutunud. Ja selle puhastamise käigus leidsin ühe pastaka, millist ma endal küll ei mäleta kunagi olnud olevat. Selline roheline ja kirjaga "50 aastat Eesti looduskaitses". Seega, kui keegi puudust tunneb taolisest kirjapulgast, andke teada, tagastan omanikule.


Võtsin koju oma uue mänguasja ka kaasa. Ja üritasin kassist ilusat pilti saada. Nii andekas minu oma ei ole nagu Casper, aga tänu õigel hetkel haigutamisele sain ma päris laheda pildi.

Uuest tööst

Nii, kolm päeva on nüüd uuel kohal oldud. Kui mulle esmaspäeval näidati, et see on see ruum, kus ma töötama hakkan ja ma küsisin, et milline laud siis minu oma on, oli vastus loomulikult, et ikka see, millel kõige suurem hunnik pabereid on. Tänaseks olen ma jõudnud enamiku paberite/kaustada kohta selguse saada, et miks nad seal seisavad ja mida mina nendega tegema pean. Eile oli ametlik vastuvõtu päev, üks mees käis, aga rahule ta ilmselt selle vastusega ei jäänud, mis ta minult sai. Ja kahe kodaniku mure olen telefoni teel ära lahendanud, mõlemad ehitisregistriga seoses (aga seda looma ma veel õpin tundma, kasutusjuhendis on minu meelest kohati suht mõttetu tekst kirjas). Täna said minu andmed kodulehele ka. Telefoninumbri kirjutasin endale paberi peale ja panin telefoni juurde, korra juba läkski seda vaja.
Söögiga on hea lihtne - lõunasöök tuuakse soovijatele lasteaiast (asume samas majas), nii et ei pea isegi mitte majast väljuma, tuleb vaid puhkeruumi minna, kus toit juba ootab. Ja loomulikult on ka kohvipaus :)
Hommikul tuleb nüüd varem ärgata, aga kummalisel kombel pole see vähemalt senimaani probleem olnud, see iga kümne minuti tagant äratuse kordusse panek jääb lihtsalt ära, st kui kell esimest korda heliseb, tuleb tõusta.

VU-le

Tundusid sobilikud tänasesse päeva. Kevadine Eesti ootab sind tagasi :)

Pilt on siit

Kah vana :)

Nüüd on see veerandasada siis täis. Esialgu ei tundu väga hirmus :p Aga mis siin hirmsat olla saabki - mul oli lahe pidu kallite sõpradega ja ülitore kingitus (suured suured aitähid teile selle eest). Muidu oli nagu pidu ikka -sööki, jooki, nalja, naeru, natuke läbu, mõned lollused (ma tõesti ei mõista, kust mõnel mehel need ideed tulevad) ja korra võeti isegi lauluviis üles. Lõppes asi seekord tublimate jaoks Maasikas, et söödud kalorid ilusasti maha raputada. Eile oli seal päris palju sünnipäevalapsi, iga natukese aja tagant tervitati mõnda neist diskoripuldist, Man lasi korra mind ka tervitada :p
Aga kahjuks on inimesed nõnna kehva isuga viimasel ajal - sööki jäi järgi ja jooki ka.

Ja kuna eile oli ikkagi ka naistepäev ja meil on nii toredad mehed, siis viidi meid enne õhtust pidu veel Pläsku sauna :D Vat nii lahe päev oli.

Tõeline rallikas

Eile sai Sinilinnust tõeline rallikas. Selles mõttes, et hakkas rallika häält ka tegema. Töökaaslane väitis, et sellise hääle peale ootavad kõik nurga tagant bemmi tulevat, aga võta näpust :p Siiski kaua ma ei lase autol rallikas olla, täna viin remonti, las parandavad sumpa ära. Aga kui veel autosõidust rääkida, siis sel nädalal olen ma tublisti sujuvat sõitu harjutanud - teisipäeval telekat transportides, kolmapäeval olid lastiks mõningad pudelid ja täna kook (kook sellepärast, et tööjuures on mul täna 2in1 pidu - sünnipäeva tähistamine ja viimane tööpäev).

You know my name

Vaevalt sai televusser korda ja koju toodud, kui juhtusin VH1-st kuulma Casino Royale tunnusmeloodiat. Ja nüüd muudkui kuulan seda siit http://www.youtube.com/watch?v=a7j93Bf-EyI

Puhanud ja tutvunud

Niisiis, käisin oma tulevaste kolleegidega Pärnus (nagu ma eelmise posti lõpus juba mainisin). Oli väga tore - toredad inimesed, mõnusad saunad (olime sanatooriumis Tervis), meelelahutus, tants. Süüa sai seal kõvasti (nagu neis kohtades ikka) ning söögialauas sai üldiselt kõige rohkem inimestega suhelda. Mõned küll hoidsid natuke eraldi (neile tehti ka vastav märkus), aga need, kes ühises lauas sõid, olidki jutukamad. Lisaks olid aeg-ajalt kogunemised ühes toas, kus sai muuhulgas ka laupäeval korvpalli vaadatud, mis läks lõpus vägagi pingeliseks ja emotsionaalseks ja ma usun, et seda oli üle terve koridori kuulda, et me kaasa elasime :p Ja reede-laupäev käisime ka kohaliku ööeluga tutvumas (mõned käisid vist neljapäeval ka, aga siis mina ei käinud). Postipoisis küsis turvamees, et kui vana ma olen (minuga koos olnud neiu oli pettunud, et temalt ei küsitud), Vaatasime üle ka uue öölubi Sugari (polnud minu maitse). SunSetis selgus, et ei olegi enam ööklubi (oli selline elava süldimuusikaga värk). Bravo mulle meeldis - selle muusika järgi sai tantsida ja lõpuks läks asi lausa salsa peale (sain seal ühe noormehega tuttavaks, kes on 13 aastat peotantsu harrastanud), nii et see pidu kestis ikka neljani.
Lisaks oli meil ka teatrikülastus kavas. "Kolmekesi kahevahel" on minu meelest väga hea etendus, naersin nii, et pisarad silmas. Ja reedel oli meil eesti keele koolitus - vaatasime üle kirjavahemärkide kasutust ja suurt väikest algustähte. Oli äärmiselt hariv.

Vot selline pikk nädalavahetus oli minul :)