Brasiilia köök

Ei oleks iial arvanud, et banaan riisi ja ubadega hästi maitseb, aga tuleb tunnistada, et tõepoolest maitses täitsa hea. Ja banaanisai oli lausa maitsev :) (kui mõne võileivagrilliga kokku satun, peaks ise ka proovima teha). Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult nooremana mulle üldse banaan ei maitsenud. Järjekordselt tuleb tunnistada, et kehtib never say never.

Söömingud

Tänu üllatuskülalise saabumisele Tartusse (kuigi nagu ma aru sain, olin ma enam-vähem ainus, kes ei teadnud sellest visiidist) on sagenenud ühissöömaajad. Või kui nüüd päris täpne olla, siis sel nädalal (st siis eile ja täna) on T juures (kus üllatuskülaline V praegu resideerub) õhtuti süüa saanud. Mis nii viga :) Meeldiv seltskond ja hea söök - elu nagu hernel.
Ja T kassiga oleme ka nüüd tutvuda saanud. Selline väike armas mürgeldis. Kõik krõbisev ja/või ümmargune sobib mängimiseks (kaasa arvatud mandariinid) ning loomulikult on heaks närimisobjektiks varbad.

Kabatšokki keerutades...

Teisipäeval kutsusin rahva enda juurde, sest selgus, et nad polegi minu uue sisustusega ja remonditud kööki näinud (suvel ju polnud mingit tahtmist kuuma pliidi ees möllata). Ja kuna mul oli järjekordselt üks suvikõrvits üle, siis sai see supiks keedetud (põhimõtteliselt oli retsept sama nagu hautise puhul, aga vett läks natsa rohkem, makarone panime ka sisse ja hakkliha asendasime broilerifileega).
Seekord oli ka meie ainus meesesindaja kohal (tal oli küll vabandus olemas varem lahkumiseks, aga siiski tuli). Ja ta mitte ainult ei olnud kohal, vaid kooris ja hakkis kabatšoki (või kurgi nagu ta seda nimetas) ning maitsestas (see küll lõppes minu karjatusega "aitab, see on ju pipar"). Üleüldse olid esimesed saabujad kõik ühest asutusest (mina olin ainus, kes seal ei tööta), mistõttu tekkis kahtlus, et mida ma seal õigupoolest ikkagi korraldan :p Aga tegu ei olnud siiski selle asutuse kokkutulekuga, mõningase hilinemisega saabusid ka teised.
Supp igatahes maitses hästi... ja hakkas lõpuks pisut hautist meenutama, kuna vedelikku oli natsa vähe (ja tookord kui ma hautist tegin, kippus asi natsa suppi meenutama.... tüüpiline).

Ja magustoiduks tegime õunakooki. Oli põnev vaadata, kuidas professionaalid töötavad :p (no kui inimene on ikkagi 4 sarnast kooki nädalavahetusel teinud, siis ta on ju proff). Kahjuks aga selgus, et ka uus gaasiahi kõrvetab koogi alt ära, mistõttu sai kook seedimisele väga hea.

Nõudemäärija-päkapikk

Eile ja täna õhtul oli põhiteemaks meesterahvastele mustade nõude tekitamine. Eile käisime Turu tänaval lasagnet tegemas. Ja sinna kõrvale sai ka natuke sporti vaadatud. Jalgpall oli seekord üllatuslikult isegi vaadatav (Eesti ei kaotanudki), aga korvpall seevastu ei kannatanud mingit kriitikat. Lasagne igal juhul tuli täitsa hea (vaatamata sellele, et keegi unustas soola juustukastme sisse panna, aga kui pärast soola peale raputasime, siis oli söödav küll). Ja nagu te juba ilmselt aru saite, jätsime nõud korteriperemehe pesta :p Viimase asjaolu tõi ta täna vabanduseks sellele, et mitte Mani juurde ilmuda (või võttis lihtsalt natsa "puhkust" enne nädalavahetust, sest nagu ma aru olen saanud, plaanitakse selleks ajaks pidu reede õhtust pühapäeva õhtuni). Aga meie Murueidega läksime (ja jaa, lugesite õigesti, meil oli siin külaline kaugelt). Nagu hiljem selgus, oli selle külaskäigu põhjuseks tegelikult salakaval plaan konkurentsi likvideerimiseks jäätise abil. Ja ka seekord jätsime korteriperemehele nõusid, mida pesta :p

Muide, kas te teate kui mõnusad ja soojad praegu ööd on?

Visadus viib sihile

Pärast mitmeid analüüside andmisi tunnistati mind lõpuks doonorluseks kõlbulikuks ja täna käisimegi verd andmas. Selle ilusa punase kruusi sain pärast (ma olin seda juba ammu igatsenud). Sügisel võin ma tegelikult jälle minna.

Mis ma siis veel sel nädalal teinud olen? Kohvikus istunud, pubis istunud, Pirogovis lebotanud, külas käinud, hispaania keelt natuke õppinud ja natuke reisiks vajalikke ettevalmistusi ka teinud (kui keegi veel ei tea, siis järgmisest kolmapeävast kuni 3. augustini viibib kambakese kolmeliikmeline esindus Saksamaal Hannah'l külas).

Üks asi veel, mis mul sel nädalal tekkis - kohutav isu oliivide järele. Teisipäeval sõin, eile sõin ja täna õhtul ostsin ka. Nii nämmad :) Ja muide, kas olete poes märganud maitsestatud kõrsi piima jaoks? Eedenis sai neid täna degusteerida. Karamelli oma oli täitsa hea.

nada particular

Kolmapäeval käisime Ungari köögis lõunat söömas. Seal pakutakse langoši nimelist asja. Põhimõtteliselt on see nagu väike pitsa, mille põhja õlis küpsetatakse ja peale saab valida erinevaid katteid. Nagu sellest kirjeldusest võib järeldada, on tegu üsnagi toitva (ja kalorirohke) asjaga. Keegi on sel nädalal eriti "tervislikult" toitunud :p Aga õhtul oli ka natuke füüsilist aktiivsust (loopisime lendavat taldrikut ja natuke palli ka), nii et ma usun, et kõik on tasakaalus. Muide, tuleb välja et on olemas meesterahvaid, kes vabatahtlikult poest idusid ostavad ja neid ka hea meelega söövad. Hämmastav.
Eile õhtul sai Johnny Deppis (seda pikka nime ei viitsi kirjutada) käidud. Seekord oli natuke teistsugune muusika. Mingi hetk mängiti natuke tantsulisemaid lugusid (Liquidot, Smilersit jne), siis sai pisut tantsu ka vihutud. Aga ega ma kaua ei olnud. Täna oli siiski tööpäev.

Pikem jutt jaanipäevast

Tegelikult võib öelda, et selle nädala pidustused algasid juba neljapäeval, sest lausa kahel töökaaslasel oli siis sünnipäev. Üks neist piirdus päeval söögi-joogi pakkumisega, teisega läks pidu õhtul edasi. Lisaks sünnipäevale tähistati veel ka ühte puhkuse algust. Igal juhul oli pidu päris vinge (see kipub ikka nii olema, kui järgmine päev on tööpäev). Järgmisel hommikul tööle jõudes oli mul tunne, et ega ma vist päris kaine veel ei ole :p Aga vähemalt jõudsin ma tööle, mida ei saa öelda nii mõnegi teise neljapäeval pidutsenu kohta. Igal juhul tuli mul reede õhtuks kenasti kaineks saada, sest õhtul tuli sõita saarele.
Nii poole seitsme paiku hakkasingi maja eest liikuma, korjasin reisikaaslased peale ja võtsime suuna läände. Tegelikult ei ole eriti tark mõte õhtul läände sõita, sest see päike oskab kohe täpselt silmaauku paista, aga õnneks päris pimedaks ei teinud. Virtsu jõudes tabas meid hämming. Autosid ei olnud. Üks praam küll lahkus äsja, aga ei mingit saba. Seega jätsin oma 12se bronni kus seda ja teist ja vurasime rõõmsalt 11se praamiga üle väina. Laisiku kodu leidsime ka kenasti üles. Esimesed lobisemised lobisetud, kobisime ära magama, sest tegelikult olin ma ikka suht väsinud.
Järgmine hommik meile päikest eriti näidata ei tahtnud. Lootsime, et sadama vähemalt ei hakka. Sõime oma hommikupudru ära ja läksime korjasime pisut kartulimardikaid (mina sain ainult mardikabeebisid). Korra sai ka veel sadamas käidud, et rahvast juurde tuua. Siis läks salatite hakkimiseks ja muudeks õhtusteks ettevalmistusteks (kaasa arvatud telgi üles panek). Kui salatid hakitud said, otsustasime, et tuleks asjaga ikka varakult pihta hakata ja nii läkski köögis joomiseks. Rumm ja coca-cola said suht kiiresti otsa :p Lõpuks jõudis kätte ka tule tegemise aeg (ikkagi jaanid ju). Sõime-jõime ja siis otsustasime natuke suuremat tuld kaema minna ehk siis võtsime suuna küla jaanitulele. Muidu oleks kõik tore olnud, aga tule süütamisega läks neil hirmus kaua aega ja eeskava koosnes valdavalt uinutavatest lauludest ning uni tahtis vägisi peale kippuda. Lõpuks sai see tuli ka ikkagi süüdatud ja mõne aja pärast läksime tagasi oma lõkke juurde. Sellest sai üle ka hüpatud (et ikka vanu kombeid austada). Kui enamus olid juba kustunud, tuli kellelgi mõte minna tagasi suure jaanitule juurde tantsima. No läksimegi. Aga siiki polnud enamus meist enam tantsuvormis (liiga väsinud ja/või ebakained) ning tulime sealt suht ruttu tagasi. Ja väsimus võttiski täielikult võimust ning tuli magama ära minna.
Täna hommikul saime pannkooke. Nii Laisiku kui Maailmaparandaja küpsetatud kooke. Nämm. Peale hommikusööki tuli hakata vaikselt asju kokku pakkima ning kell oligi märkamatult jõudnud sinnamaale, et tuli tagasi mandri poole liikuma hakata (kahju, et need pühad sel aastal nii lühikesed olid, hea meelega oleks kauemaks jäänud). Ja mina ei tea, kas polnud enamus pidutsejatest suutnud ennast veel üles ajada või on praamiliiklus märkamatult üliefektiivseks muutunud, igal juhul polnu ka täna erilist saba (meil oli loomulikult bronn :D). Pärnus otsustasime teha väikse toitumispeatuse. See koht, mida me alguses plaanisime külastada, osutus meie jaoks ligipääsmatuks teeremondi tõttu, aga me ei lasknud ennast väg aheidutada ja võtsime järgmise. Seal saime oma burxid-friikartulid kätte. Vahepeal oli suvepealinnale kohaselt parajat padukat sadama hakanud, kohati läks vihm nii tugevaks, et tekkis küsimus, kus see tee siin on. Mingi hetk läks padu ikkagi üle ja edasi tuli mängida on-vihm-ei-ole-vihma mängu. Võrtsu ääres tegime ka korra peatuse, aga ujuma otsustasime siiski mitte minna.

Ja nüüd ehk keegi targem ütleks mulle, mispärast nii palju autosid äkki eesti lippudega ringi sõidab???

Aga lõpetuseks aitäh kõigile toredatele inimestele, kes koos meiega jaanipäeva veetsid.

Toiduklubi Kolumbia moodi

Eile käisin küla peal söömas (polnudki ammu seda teinud). Seekord olid (pea)kokkadeks kolumblased. Teised abistasid ka natuke. Kuna menüüs oli kookosriis, nägin vist esimest korda elus mismoodi seda pähklit katki "hammustati". Seda kookosega mässamist oli täitsa huvitav kõrvalt vaadata. Esiteks kasutati igasugu abivahendeid, et see asjandus katki saada. Kui see oli õnnestunud, siis purustati kookos ära ja seejärel tuli sealt piim välja pigistada. Kõrvalt oli loomulikult huvitav vaadata jõu ja ilu numbreid :p Aga seda ma ütlen, et kui meesterahvad kööki lasta, siis on pärast koristamist küllaga...
Lisaks riisile oli veel mingi lihapada, kus oli maitseaine, mis koka käed täiesti kollaseks jättis. Aga maitses väga hea. Kuigi pisut harjumatu oli magus ja soolane koos (kookosriis on magus).
Ja lisaks sellele on mul tekkinud oliivisõltuvus. Ma arvan, et sellest oliivikausikesest, mis laual oli, sõin ma vähemalt poole ära. Küproselt pärit tüdruk ütles loomulikult, et need pole pooltki seda, kui head tõelised oliivid on, aga kuna mul võrdlusmoment puudub, siis söön aga neid, mis on :)
Ning kogu selle kokkamise vahele mahtus loomulikult ka salsat. Õhtusöök tantsuga :) Mida hing veel ihata võiks :p

Üldkoosolek

See nädalavahetus on olnud poliitiline. Toimus EER esimene korraline üldkogu Leisi koolimajas. See tähendas, et juba reede lõuna paiku hakkasime Tartust liikuma ja õhtuks olime saarel. Reede õhtul oli kontsert kohalikul laululaval. Ja nagu pressiteates lubatud, sai seal osta mahejäätist. Proovisin marjamaitselise ära (kamamaitseline oli teine alternatiiv) ja mulle igal juhul maitses. Oli selline mõnus hapukas. Pärast kontserti arutlesime veel üldkoosoleku teemadel ja mõned, kes läpakad kaasa olid võtnud, otsisid wifit taga (järgmisel hommikul kuulsin, et lõpuks olid nad selle direktori kabineti tagant ka leidnud).
Laupäeval oli siis üldkoosolek. Loomulikult kõiki liikmeid kohal ei olnud, aga koos volitustega oli üle 200 hääle. Kuulati, küsiti, avaldati arvamust, hääletati... nii nagu ikka need asjad käivad. Aeg-ajalt läbis saali ka naerukahin (üks kaaserakondlane leidis, et meie koosolek oli palju lõbusam kui teistes erakondades). Valiti ka uus juhatus ja muud kogud. Kuna ma ise kuhugi ei kandideerinud, siis sain ma minna ka appi hääli lugema (saalis häälte lugemisest ütlesin ma ära). Kusjuures see häälte lugemine polnudki nii raske ja väsitav kui ma arvasin. Käsi natuke väsis ära (mina tõmbasin nime taha kriipsukesi), aga meil oli väga tore grupp (lugesime neid kolmestes gruppides, kus üks luges nimesid, teine tõmbas kriipsukesi ja kolmas kontrollis) ning saime suht ruttu oma osa tehtud :) Ja tulemused olid ka täitsa rahuldavad.
Pärast valimistulemuste teada saamist tegi keegi ettepaneku ühe korraldaja juurde minna lambaid vaatama. Asi paisus nii suureks, et lõpuks oli seal 24 inimest, ainult et perenaist ega lambaid polnud näha. Tuli välja, et perenaine on hoopis Triigi sadamas paadisõitu tegemas. Sõitsime siis ka Triigi sadamasse ja jõudsime täpselt päikeseloojangu ajaks. Vaatasime natuke ringi ja läksime Leisi varusid täiendama ning edasi suundusime ca 12 km Orissaare poole, ühe erakonnakaaslase juurde, kellel oli õue peal tipi. Seal oli hea sääskede eest varjul olles lõket teha (üks inimene üritas esivanemate kombel kahe puupulgaga tuld teha, aga mõne aja pärast otsustasime ikkagi tikkude kasuks). Mina seal aga väga kaua ei olnud, kuna buss Tartu poole tagasi pidi järgmisel hommikul varakult liikuma hakkama ja päev oli olnud pikk ning väsimus hakkas võimust võtma.
Täna hommikul siis oligi 5 paiku äratus, et kuueks sööma jõuda (söögid olid muide väga head, toitlustuskohaks oli Sassimaja) ja siis pool seitse võtsimegi suuna mandri poole.

Kokkuvõtteks ütleks, et kogu nädalavahetus oli toredam kui ma oodata oskasin. Nii mõnigi nimi sai näoga kokku pandud jällegi ja üldse päris palju teiste liikmetega suheldud (eriti Lõuna-Eesti omadega).

Nii võib ju paksuks minna...

Mingi täielik kommimaania on lahti. Alles töökaaslane tõi suure kotitäie Oravakese komme tööjuurde, sel nädalal siis saabus kilose koti ananassi vahvlikommidega. Ja nagu sellest vähe oleks, et tööjuures kommikott kogu aeg nina all on (nii et pidevalt nagu iseenesest sinna kommikoti poole tõmbab ja käsi sirutub jälle kommi järele...), täna Mäksa vallas käies tuli seal ka kommi süüa, kuna vallal on sel nädalal sünnipäev. Aga järgmiseks soovitasin töökaaslasel trühvleid küsida :p