Liigutatud

Võiks lausa öelda, et rööpast välja liigutatud. Ei, mitte midagi hullu pole juhtunud, ma lihtsalt käisin kinos. Vaatasime Edith Piafi filmi. Ja see lihtsalt liigutas mind väga sügavalt. Tema elu traagika, tema laulud... lõppakordiks oli loomulikult Non, je ne regrette rien, mille sõnad omandasid selle filmi mõjul hoopis teise varjundi. Mul tekkis kohutav tahtmine plaksutada pärast seda, kui see laul ära lõppes ja tiitrid jooksma hakkasid. Aga tundub, et kedagi saalisolijatest see film külmaks ei jätnud, sest keegi ei tõusnud kohe püsti, kui film lõppes. Oma osa võis olla ka sellel, et tulesid ei pandud kohe põlema, aga siiski jäi pigem mulje, et ei olnud nii lihtne selle filmi lummusest lahti rebida. Ja usun, et J.-l oli õigus, kui ta ütles, et telekast või arvutist vaadates ei anna see film sama efekti.

Tegus

Vaatan, et päris pikk vahe sisse tulnud kirjutamises. Mitte et mul millestki kirjutada ei oleks, aga järjekordselt ei jõua kuidagi selleni.
Millalgi Maailmaparandaja kirjutas sellest, et helkurid muudkui tema juurest jalga lasevad (ei viitsinud praegu konkreetset postitust üles otsida), mina avastasin ühe koha, mis ka helkureid neelab - hommikune linnaliinibuss. Ühe helkuri ma eelmine talv sinna kaotasin, nüüd läks teine ka (või noh, mujale ta kaduda ei saanud, kui hommikul oli olemas ja lõunale minnes avastasin, et enam ei ole). Ja miskipärast kaovad helkurid kogu aeg ühe jope küljest...

Aga jah, kuna sel nädalal on olnud üsna püsiv lumikate, siis pole ma sel nädalal rattaga liigelnud, vaid kasutanud vaheldumisi autot ja ühistransporti (olenevalt vajadusest) või siis üldse jala kõndinud. VU blogi ühes kommentaaris ma juba mainisin, et üks buss millega ma liigelda tahtsin, ei tulnudki, kuigi oli sõiduplaanis kirjas. Kuna minu meelest on selline asi täiesti lubamatu, saatsin järgmisel päeval sellekohase meili GoBusile. Aga mingit vastust ma seni saanud ei ole (mitte et see mind üllataks).

Neljapäeval kutsuti mind kaasa ühele nn rahvusvahelisele kokkusaamisele, kus tegelikult olid lõpuks üle poole kohalolijatest hoopis eesti tüdrukud. Aga lõbus oli. Üks tüdruk tellis chillijäätist ja seda anti kõigile maitsta, mulle ei meeldinud (liiga vürtsikas minu maitse jaoks). Ja selle õhtu tulemusena on mul Lambada sõnad koos duuridega :p

Täna olen ma tubli olnud, kõik mis plaanis oli, sai tehtud (ise olen rahul :D). Eile õhtul olime ka tublid ;)

Mööda kõrvu sai*

Eile käisime Athena kultuurikeskuses. Põhjus lihtne - Dagö kontsert. Kuidas oli? No mis te ise arvate :) Loomulikult hea. Esitati laule nii viimaselt plaadilt kui ka vanemaid. Ja ka uus lugu tuli ettekandmisele. Ja lõpus Šveits ning Silmalaud (koos publikuga nagu ikka). Mõtlesin, et teinekord peaks enne kontserti vist kodus seda Šveitsi harjutama :p
Aga seekord avastasin ma enda jaoks ühe uue vaatamisväärsuse Dagö juures - klahvpillimängija (kes Cindy ajal kitarri mängis) Taavi. Ta oli lausa omaette vaatemäng :) Lisaks sellele ka muidu hea vaadata :p

*niimoodi nimetas Saatpalu nende uut laulu Mööda karva pai

Eined murul

Hakkasin täna mõtlema, et ma pole reedest saadik siseruumides söönud (hommikusöögid välja arvata), kogu aeg on olnud söömaajad välitingimustes.
Reedel oli töökaaslase sünnipäev Süvahavval (ilm ei olnud just grillimiseks kõige sobivam, aga ikkagi oli mõnus).
Laupäeval oli Laura sünnipäev, mis peeti Kassitoomel piknikku pidades ja osad (mina kaasa arvatud) lõpetasid lauluväljakul, kus oli mingi festival või midagi sellist. Igal juhul oli seal kontsert. Kui me kohale jõudsime, esines Tõnis Mägi, peale teda tuli Dingo. Täitsa uskumatu, aga lava ees hüpates oli see kontsert nii lahe. Lõpuks toodi Mari-Leen ka lavale ja ta laulis Rahutut Tuhkatriinut nii, et mõned korrad refrääni eesti keeles ja mõned korrad soome keeles. No Big Silence'i ajaks olime suht väsinud ja lahkusime.
Täna oli sihiks jällegi Põlvamaa. Seekord Taevaskoda. Sõime, mängisime palli, lennutasime lendavat taldrikut, solberdasime läbi jõe koopasse ja lesisime päikese käes. Tunne oli nagu taevas(kojas) :)

Pärast läksime Akste järve äärde. Seal saab ilma päevitamata pruuniks :p Ainus jama on see, et see pruun tuleb maha kui näpuga tõmmata (minu selja peal mängiti igal juhul trips-traps-trulli). Aga ujuda oli mõnus. Esimene kord sel aastal (välitingimustes ma mõtlen). Päeva lõpetasime Valgesoo vaatetornis toidujääke hävitades. Söömaaeg 117 trepiastme kõrgusel (vähemalt nii Daniel väitis, kui ta tuli alt kahvleid toomast, mis alguses maha jäänud olid).

Nähtud!

Lõpuks ometi linastus Kariibi mere piraatide kolmas osa. Nagu arvata oli, ei olnud ootamine asjata, film oli super. Ja ausalt öeldes mina ei oskaks küll öelda, et milline neist kolmest see kõige parem on (Matrixi puhul näiteks oli esimene osa minu vaieldamatu lemmik). Minul isiklikult poleks midagi ka neljanda osa vastu... Mis seal imestada, kui ikka Johnny Depp ja Orlando Bloom mängivad :)) Ja muide, seekord oli filmi tiitrite lõpu ära ootamine isegi ootamist väärt... minu meelest vähemalt :p

Ja läbi ta ongi, see tore nädalavahetus

Üritan märksõnade abil lühikese ülevaate oma nädalavahetusest anda.
:D (kisub ikka naeratama küll, kui hambaarst leiab sinu hambaid uurides, et niimoodi võivad nad ilma tööta jääda)
söögitegemine (sushi (erinevate rahvuste moodi), soolased muffinid, lõkkes kärssanud leib)
uued maitsed (mojito (lõpuks proovisin selle ka ära), uued eesti jäätised, riisipudingid)
Kellele ei meeldiks Johnny Depp? (sai see koht üle vaadatud, täitsa normaalne koht on)
tantsimine (või tglt rohkem vist keerutamine ja enamasti mitte väga ruumikates tingimustes)
valged ööd (miks küll on inimesel vaja magada??? kui väsimus peale ei tuleks, siis võikski jääda nautima neid imelisi valgeid öid, täitsa kahju on magama minna, kui väljas on nii ilus)
suvitamine (Elva on selleks lausa loodud ju)
Lotte (vaatasime ära Lotte reisi lõunamaale... tore film oli, vahva fantaasiamaailm, ainult et kas äkki lapsed seda liiga tõe pähe ei võta?)
suurepärane seltskond (ilma toredate inimesteta pole ju võimalik veeta nii toredat nädalavahetust)

Päikest!

Vaatamata sellele, et täna polnud neid plusskraade just üleliia palju, oli täna ikkagi piisavalt ilus ilm, et mitte töölt otse koju sõita. Nii ma siis otsustasingi natuke poodides kolada. Järjekordselt tuli tõdeda, et ega ikka ei ole küll nii, et lähed poodi ja ostad ükskõik mida. Seekord pidin spordipoodide kaubavalikus pettuma.
Õnneks minu poodides kolamine täiesti asjatu ka ei olnud, sest mul oli muudki vaja. Nimelt sain nädalavahetusel oma hambaarstist sugulaselt soovituse hakata kasutama ühte vene hambapastat, mida Koduekstras müüakse. Noh, seda õnneks oli. Ma pidin küll tükk aega otsima, sest nad on selle poe ju ümber paigutanud (ma pole seal ka hirmammu käinud muidugi). Ja kuna ma juba Zeppelinis olin, siis mõtlesin, et lähen vaatan selle hüper-super-dupermaxima ka üle. Njaa... ruumi oli seal tõesti täitsa normaalse poe moodi. Kaupa paistis kah päris palju. Kusjuures isegi seda sama hambapastat, mille ma just ülakorruselt ostnud olin, oli ka seal müügil (teistsuguses pakendis küll, aga siiski samanimeline pasta). Lõpuks mõtlesin, et ostaks kala. Seal oli täitsa suur valik igasuguseid kalu. Valisin siis ühe välja, küsisin tüki (müüja oli kusjuures täitsa eestlane ja sõbralik). Sain kauba kätte ja jäin veel sinna leti juurde passima ja vahtisin vaeseid vähikesi, kes seal leti peal olid, kui äkki müüja uuesti minu poole pöördus ja küsis, et mis sildi ta sinna kala peale pani. Selgus, et ta oli kogemata vale asja pannud. Aga kuna ma olin veel leti juures, sai ta selle ära vahetada (see, mille ta alguses pani, oli muidugi tükk maad odavam - siit moraal: kui oled oma asja kätte saanud, ära jää leti juurde vahtima :P). Kassas enam nii sõbralik müüja ei olnud. Kuid siiski peab mainima, et see pood jättis ikkagi tükk maad etema mulje kui see Maxima, mis mul maja juures on (toda poodi külastan vaid häda sunnil).

Ükspäev kui ma YouTube'ist Juanese laule otsisin (hakkas teine järsku kummitama), leidsin päris huvitava asja - Johnny Deppi piltidest, intervjuudest ja rollidest kokku pandud videolõiguke, millele mängib taustaks Juanese ja Nelly Furtado Fotografia (hästi ilus laul). Sinna olid kokku kogutud vist kõik tema erinevad imagod. Tuleb tunnistada, et lühikeste juustega piltidel on vähemalt pool tema võlust minu jaoks kadunud. Ja prillidega näeb ta liiga ontlik välja ning ei anna taas seda efekti välja, mis avaldub suurepäraselt kasvõi Kariibi mere piraatides. Aga õnneks oli seal pilte-videolõike ka minu maitsele :D