jõuludest ja eelnenust-järgnenust

Ei, ma ei ole päris ära unustanud, et mul blogi on, lihtsalt enne jõule oli jube kiire, jõulude ajal oli palju rahvast ja netile ligipääs raskendatud ning peale jõule võtsin ette lühiretke läänenaabrite juurde.

Nagu juba öeldud, siis enne jõule oli äärmiselt kiire aeg. Kooli jõulupidu, pidulik õhtusöök, valla jõulupidu täitsid õhtuid eelmise nädala esimesel poolel. Valla jõulupeolt veendi mind mitte ise koju sõitma, vaid sõidutati koju ja järgmisel päeval sõidutati auto juurde. Sinna jõudes nägin üllatusega, et auto on lumest puhas (täna sain teada, kes selle taga oli... ma kahtlustasin täiesti vale inimest). Kuna käes oli jõululaupäev, tuli suund Võru poole seada. Seal sain vaid viimased hädapärased toimetused tehtud enne kui vanavanemate juurde jõule tähistama suundusime. Seal läks kõik tavapäraselt - laud oli lookas, jõuluvana jättis koti ukse taha jne (ainus erinevus oli see, et isa oli nõus kingijagaja-päkapikk olema, nii et sel aastal mina pääsesin).

Järgmisel päeval tuli vend koos oma perega. See tähendas, et vaikust sai edaspidi ainult siis kui nad kelgutamas olid või kui põngerjas magas. Vennanaisele oli jõuluvana Scrabble'i toonud, nii et saime natuke sõnaseadmist harjutada. Pühade lõpetuseks käisin koos vanematega Arsise kellade ansambli kontserdil. Ilus oli. Seekord oli neil üks poiss ka kaasas. Saarlane. Laulis nagu inglike. Neil on plaanis kiiremas korras ka plaat salvestada, enne kui häälemurre tuleb.

Et mul sel aastal veel puhkust välja oli võtta, otsustasin teha pühad pikemaks ja võtsin selle nädala vabaks. Lisaks sobis see hästi peaaegu tasuta pakutud Rootsi reisiga. Selline 1 päev kohapeal šoppingureis. Stockholmis me transpordi peale raha raisata ei tahtnud ja nii orienteerusime kaardi ja kohalike abiga poodidest ääristatud tänavale. Pärast väsitavat poetuuri läksid kõhud tühjaks ja leidsime, et kord aastas võib ju rämpsu süüa ning suundusime McDonald's-isse sööma. Tagasiteel sain ka karaoke laulmise ära proovida. Ja hiljem suundusime ka diskosaali, mis tähendas seda, et mina sain magama pisut enne viit (et jõuda ka hommikusöögile, pidin ärkama 8.30). Kahjuks ei saanud täna koju magama tulla, vaid pidin tööjuurest läbi käima ja mõningad asjad ära tegema. Ja nagu te isegi võite aru saada, ei ole ma siiani magama jõudnud. Aga selle vea annab kohe parandada. Head ööd!

Ootamatult, nagu igal aastal

Ootamatult saabus talv. Kalendrisse ta ei vaadanud, muidu oleks ta teadnud, et tegelikult on veel ju sügis. Hommikul jäi mulle äkitsi silma, et koridoris seisavad veel plätud ja kingad. Õhtul toppisin need jalanud karpidesse soojemaid aegu ootama ja otsisin välja talvesaapad.

Mõnusad miinused tähendasid jällegi silmavaate avanemise ootust. Ja kuna kell oli palju ning mina kärsitu, aitasin natuke kraabitsaga kaasa. Üldiselt soojeneb see masin väga halvasti (Nissaniga läheb palju kiiremini). Aga mis seal ikka tahta, Opel ju...

Tulevad, tulevad, varsti käes...

Läbi on saamas see nädal. Nädal, mis alates teisipäeva lõunast kuni eilse õhtuni oli suht tihedalt täis koosolekuid ja kohtumisi. Täna sain lõpuks ometi mahti ka natuke kodus toimetada. Koristamise käigus jäi mulle näppu raamat, mis mulle eelmisest töökohast lahkudes kingiti. Raamat neile, kes teevad liiga palju. Teate küll, selline piltide ja mitte eriti palju tekstiga, kuid siiski sõnumiga raamat. Ja sõnum oli antud hetkel üsnagi asjakohane. Vaid selle vahega, et olin juba mõistnud, et tuleks tagasi tõmmata ja tegelen sellega. See tähendab, et harjutan "Ei" ütlemist.

Kogu see sebimine viis mind ka Ülikooli tänavale ja pilguheit ülikooli peahoonele võttis lausa suu ammuli. Lihtsalt võrratu. Eile õhtul käisin seal uuesti, sain paremini silmitseda seda vaatepilti. Raekoja plats on tegelikult ka päris ilus. Jõmmugi on kohale venitatud ja ära ehitud.

Kogu oma jõulukaunistuste tagavara viisin tööjuurde. Sel aastal otsustasin koju kuuske mitte tuua. Need potikuused ei talu väga sellist külmast sooja, soojast külma solgutamist ja ei taha just kõige edukamalt kasvama minna. Lisaks ei veeda ma just väga palju aega siin ning jõulud mööduvad nii või teisiti mujal.

3 soovi kuldkalakesele

Maailmaparandaja kutsus mind kuldkalakesele soove esitama. Siin nad on (suvalises järjekorras).
1. Soovin, et meil õnnestuks paremini ja kindlamalt ajada rohelist poliitikat ning üldsus paremini mõistaks meie mõtteid ja eesmärke.
2. Soovin, et ööpäevas oleks 36 tundi (mõned tunnid tööpäevale lisaks ja ülejäänud töövälise aja hulgas).
3. Soovin sellist kodu ja peret, millest ma unistanud olen.

Ei oskagi seda mängu kellelegi edasi suunata. Kõik kes tunnevad, et tahaksid oma soove kuldkalakesele kirja panna, olete teretulnud seda tegema selle sama postituse kommentaariumis.

Lühidalt

Ärge arvake, et mul midagi kirjutada pole. Oleks küll, aga endiselt ei ole lugupeetud itimehed tekitanud seadet, mis valitud mõtted otse blogi sissekandeks konverteeriks. Nii et tuleb siiski leida aeg ja füüsiliselt klaviatuuril sissekanne valmis toksida.

Eelmine nädal oli suht tihe. Paar tööpäeva kiskusid 12-tunniseks koosolekute tõttu, peale tööd tuli igasuguse jamaga tegeleda ning nädalavahetusel oli päevakavas Ökomess. Messil osalemine oli siiski tore. Ja Eesti (Tartu) on väike. Meie küpsetised (mitte meie tehtud, aga meie orgunnitud) olid järjekordselt populaarsed. Pühapäeval kaebas üks mahejahu müüja, et kõik käivad meie küpsiste retsept näpus ja ostavad messilt saadaolevat küpsiste algmaterjali kokku ning ka porgandid läksid üle ootuste hästi tänu meie porgandipirukale. Nagu juba tavaks, ei tahtnud päeva lõpus kohvi/teed/pirukaid raisku lasta ja tegime tiiru eksponentide juurde. Laupäeval ei saanud poolelegi messihallile tiiru peale tehtud, kui tee otsas oli. Pühapäeval tegin järele jäänud pirukaga tiiru ja sain vastutasuks ühe kohupiima, ühe tomati ja ühe õuna (tegelikult kolm kommi ka, aga need lubasin omakorda kahel lapsel ära võtta). Puhaskasu :)

Eile käisime tb-l külas. Minu pettumuseks ei olnudki uus ilmakodanik bbb, vaid hoopis mb. Aga beebi ise on nunnu. Ja hirmus aktiivne. Kui jalad kannaks, siis paneks vist kohe jooksu.