Prügikuninganna

Just sellise tiitliga pärjas mind laupäeva hommikul üks rattaretke peakorraldaja. Aga jah, ega ta väga vale ole, arvestades, et ma reedest pühapäevani üsna suure osa ajast kättpidi prügi sees veetsin (ei ole retkelised veel seda sorteerimist selgeks saanud). Muidugi ei saa ma kogu prügis sobramise au enda peale võtta, mul olid tublid abilised ka. Eriti tublid olid need, kes vaatamata reedesele vihmasajule lõpuni vastu pidasid. Laupäeval ja pühapäeval oli täitsa hea ilm. Viisakalt oodati retke lõpuni enne kui uuesti vihma sadama hakkas (mina juhtusin sel ajal veel meie autoparklas olema, sest vihm jõudis enne kohale, kui viimased kotihoidjad, mis oli vaja ümber paigutada).

Aga sel aastal sai peale töö tegemist ka tantsu vihutud. Eelnevalt olin lubanud reedel Kihnu poiste saatel jalga keerutada, laupäeval püüdsime ka Ska Faktori järgi seda teha. Kihnu poiste saatel oli jalakeerutamine tükk maad vahvam, labajalaga tekitati lausa ussipesa, mitte ei tantsitud lihtsalt ussi. '

Eurovisiooni ma vaatama ei jäänud, sest selleks ajaks ei seisnud lõualuud enam koos, üks haigutus tuli teise järel. Kobisin magama ära, aga üks tolle öö toakaaslastest vaatas selle ära, nii et ma sain tulemuse teada öösel, kui ta magama tuli.

Üldiselt võib öelda, et sel aastal läks asi päris hästi korda. Mõningaid probleeme ja probleemikesi ikka ette tuli, aga kõik leidis lahenduse ning järgmine aasta saab juba tehtud vigu vältida (selleks tuleb endale kohe märkmeid teha, muidu läheb kõik meelest).