Kevad ja transpordivahendid

Täna pärast Aurast tulekut otsustasin Statoili põigata ja Nissanile väikse pesu lasta teha. Seekord ei olnud ma sugugi ainus, kes sellise huvitava mõtte peale tulnud oli. Kui Statoili jõudsin, oli üks auto pesulas ja 3 ootasid ukse taga. Jäin siis minagi ootama. läks nii 20-25 minutit, kui olingi ise pesulas. Tegelikult on seal täitsa põnev sees istuda :) Aga nüüd on Nissan jälle sinine. Ei ole enam ebamäärast värvi meeletu tolmukihi all. Ta oli mul terve nädala maja ees seisnud, nii et tolmukord oli aukartustäratav. Ise olen Karoliinega tööl käinud (viisin ta eelmine reede hooldusse ja paistab, et see logiseva vända probleem on lahenenud... ptüi-ptüi-ptüi). Kusjuures, vaatamata sellele, et ma neli päeva jalgrattaga tööl käinud olen, pole ma kordagi tulnud õhtul üle Sõpruse silla koju (olen kogu aeg enne linnast läbi käinud erinevatel põhjustel). See poole kuue paiku üle Sõpruse silla sõitmine on muidu mu lemmikosa jalgrattaga koju sõitmisest :P (jah, see on minust õel, aga eredamat näidet selle kohta kuivõrd palju efektiivsem võib jalgratast autost linnaliikluses olla, on raske leida). Praeguste ilmadega on muidugi lausa lust rattaga sõita. Hommikuti on küll veel ikka päris külm, aga elab üle. Aga juba annab tunda see, et meie ruumi aknad tööjuures on lõunasse ja läände ja lahti käib ainult üks pisikene aknaruut. Täna tuli aknast isegi õhku ja oli täitsa normaalne olla, aga eile ja üleeile oli tegemist pigem saunalava kui kontoriruumiga. Ja praegu on alles kevad! Ma ei taha mõeldagi sellele, mis suvel +25-kraadise temperatuuriga jälle seal olema hakkab.

Lasagnemaania

Nagu meie toidublogist lugeda võib, tegime lasagnet. Ja seda lausa kaks õhtut järjest. Esimese söögitegemise otsene eesmärk oli minu uus ahjuvorm sisse õnnistada. Lasagne maitse järgi otsustades võib öelda, et on hea vorm :) See, et ta meil taldrikutel pigem putru meenutas, oli tingitud sellest, et inimestel olid kõhud tühjad ja taheti kohe sööma hakata, mitte 15 minutit oodata. Igal juhul oli maitsev ja tegemine oli tegelikult lihtsam kui ma arvasin. Olin küll varem korra assisteerinud vist ühe lasagne tegemist, aga sellest ei mäletanud ma tuhkagi. Õnneks oli Maailmaparandaja netist otsinud välja retsepti (või õigemini oli see vist mitmest retseptist kokku klopsitud) ja nii me seal poeriiulite vahel selle paberilehega tuiasime ja koostisosi kokku otsisime. Pühapäeval olin mina piimavalaja ja vormiladuja ametis (minu hakklihasegu hajutamise oskuse kohta kostus mõningat kriitikat).
See, et me esmaspäeva õhtul ka lasagnet tegime, on tegelikult Mani süü. Tema ei saanud pühapäeval tulla ja hakkas siis esmaspäeva õhtul küsima, et kas täna ei saagi lasagnet. Esialgu me siiski maandusime Pirogovi platsis, kuhu kokku tuli lõpuks päris palju rahvast (meie omasid ma mõtlen, muidu oli seal loomulikult juba niigi palju inimesi). Kuna reedel välja käidud laboripidu siiski ära jäi, tegime Pirogovis kolm katset. Katsed seisnesid kohaliku taarakoguja kogumiskiiruse mõõtmises. Katse nr 2 andis vist kõige parema tulemuse. Aga see selleks. Igatahes mingi hetk hakkasid inimesed rääkima, et neil kõhud tühjad (v.a. need, kes olid vahepeal kodus käinud ja seal kõhud täis parkinud). No siis käisid läbi mitmed variandid, lõpuks otsustati ikkagi minna minu juurde ja järjekordne lasagne valmis küpsetada. Seekord oli meil söögitegemise taustaks tark jutt, sest Manil oli vaja õppida ja Triin luges talle siis slaide ette ja üritasime neid pisut ka lahti mõtestada. Seekord võtsin siis juustukastme enda hoole alla ja panin Laisiku piimavalajaks. Ka asja vormistamine (ehk vormi ladumine) jäi jällegi minu hooleks. Minu hajutamisoskus olevat päevaga paranenud... Igal juhul seekord lasime lasagnel ka 15 fooliumi all ära olla (niikaua vaatasime C.S.I.-d, vaene Man üritas küll veenda meid midagi muud vaatama, aga ei aidanud tema hala, tuli tal see lõpuni vaadata). Igatahes maitses hea jällegi (hakklihale lisatud pekijänku mingit märkimisväärselt erinevat maitset ei andnud).
Lõpuks tuli meil selline tore mõte, et peaks itaalia restorani avama - lasagne tuleb juba välja, pitsa tegemise võin ka ära õppida (valmis põhja peale tegelikult võiks kohe teha, aga restoranis peaks vist ikka isetehtud põhi olema) ja võibolla mõni Itaalias käinu oskaks tiramisu tegemise ka selgeks õpetada ja olekski menüü koos :)

Yo estoy cansada

Hullumeelne nädal. Kell 9 koju jõudmine (nagu esmaspäeval ja teisipäeval õnnestus), on selle nädala kohta vara. Eile-täna nii hästi ei läinud. Mis ma siis teinud olen kahel viimasel päeval? Tööd. Aga et mitte lasta tööl oma muid harrastusi segada, tegin sellise triki, et läksin nii viie paiku töölt ära, et jõuda eile hispaania keelde, täna süvaveeaeroobikasse ja pärast tööle tagasi.

Peale töö tegemise olen jõudnud ka shopata. Vist üle aegade kõige kiiremad poetuurid. Esmaspäeval oli mul nii 20 min vaba aega linnas, läksin siis korraks Rademari, et seal pisut ringi vaadata. Nägin ühte jakki, mis tundus sobivat, proovisin selga, sobis ja ostsin ära. Teisipäeval käisin korraks Cartini poes, sobrasin pisut riiulil, võtsin ühed püksid proovida ja ostsin need ka ära. Hämmastav eksole.

Kuna vahepeal on saabunud kevad (ja mitte ainult kalendris), siis veeretasin ka oma ratta rõdult esikusse, et sellega tööle minna. Kahjuks ei alanud rattahooaeg väga hästi. Nimelt hakkas üks vänt logisema. Noh, heakene küll, Teguri ja Tähe tänava nurga peal on spordipood, läksin siis sinna ja noormees leti tagant tuli ja keeras selle mutri kinni. Kahjuks aga on selle mutri suurim soov ilmselt ennast vabadusse kerida, sest ta otsustas jällelahti tulla kui töölt lahkusin. Seega tuleb Karoliine viia hooldusse ja lasta see mutter kinni keerata, nii et on kinni. Muidu ma ei saa ju sõita rattaga :(

Dreamer - conqueror - junkie monkey - love bug

Read my VisualDNA™ Get your own VisualDNA™

Tegin ka selle toreda testi, mida Pillegi. Kahjuks ei olnud iga asja juures täpselt sellist pilti, mida ma tahtnud oleks, aga valisin antud valikust kõige enam sobiva.

Lehvitamisteenus

Täna sai üle hulga aja jälle inimesi bussijaamas ära saadetud. Ja lausa kaks korda (nii et ärge imestage, kui homses Postimehes on nupuke selle kohta, et Tartu bussijaama kandis on näha segaseid, kes igale bussile lehvitavad). Kusjuures esimesele bussile kogunes kõnnitee servale saatjaid ikka päris palju, seisime lausa mitmes reas. Aga noh, see oli suur buss ka, kahe korrusega ja puha (meie lehvitasime Tommile).
Umbes tund aega hiljem saatsime Murueide ja Laisiku ära. Tegime neile natuke Põdra maja liigutusi ka (teist salmi siiski avalikus kohas tegema ei hakanud, piirdusime kõigest esimese salmi ja kolmanda salmi algusega).
Nii et kui keegi tahab veel ilusti bussi peale saadetud ja järgi lehvitatud saada, siis andke aga teada :)

Grande finale

Eile siis oli ära lõpuks see viimane ja kõige suurem sünnipäevapidu (vähemalt minu teada sel aastal rohkem sünnipäevapidusid mul tulema ei peaks...). Vastavalt minu nõudmisele olid inimesed endale värvilised asjad selga otsinud (siiski mitte kõik, sest mõni mees ei mäletanud, et peol selline stiil on). Ja nagu meie pidudel viimasel ajal kipub olema, oli jälle meeste osakaal kaduvväike. Parimatel hetkedel oli lausa kolm meessoost isikut kohal (tüdrukuid oli 11). Aga selle jänesega pean ma küll midagi ette võtma, sest nii kui ma ta seltskonda toon, nii lähevad teemad imelikuks.
Kingitused olid väga toredad, aitäh teile! Ja eriti hea meel on mul Pille maali üle :D

Suur tänu kõigile, kes kohale tulid, ma loodan, et teil oli tore, minul küll oli :)

Inimene õpib kuni elab

Vahel olen ma võimeline oma vigadest õppima. Täna tuli süvaveeaeroobikas võtta jälle hantlite asemel pall. Seekord olin ma targem ja valisin endale võimalikult vähe täis palli, sest eelmine kord olin teinud selle vea, et võtsin hästi täis palli ja siis kui oleks pidanud selle palliga harjutusi tegema, ajasin minda suurema osa ajast oma palli taga, sest see muudkui vupsas vee peale. Igal juhul täna sain ma ka harjutusi korralikult kaasa teha, sest sellest pooltäis pallist oli võimalik vähemalt kinni hoida.
Aga üldiselt oli täna kuidagi hirmus palju rahvast Aura-Zeppelini piirkonnas liikvel. Autole ma igal juhul sinna parklasse kohta ei leidnud ja läksin Turu parklasse hoopis. Ja trennis oli ka hirmus palju inimesi rääkimata naiste hulgast pärast saunas ja duširuumis. Ainus, mida saunas (vähemalt alguses) polnud, oli Leili. Keegi oli ta ära tapnud. Hiljem siiski hakkas teine vaikselt ellu ärkama jälle.

Kui veel õppimisest rääkida, siis mul oleks vaja hiire (selle, mis arvuti küljes on) taltsutamine ära õppida. Sain hiljuti uue arvuti tööjuures ja selle hiir kipub oma tahtmist mööda talitama. See on suht nõme tegelikult. Eriti siis kui ma parajasti SketchUpiga töötan, see keerab iga vale liigutuse peale kohe terve asja metsa (õnneks on siiski olemas ka undo nupp).

Hola!

Käisin täna oma esimeses hispaania keele tunnis. Tore oli. Alustuseks vaatasime tähestikku ja õppisime mõningad põhiväljendid ära. Nii et tere-kuidas läheb-mis su nimi on-dialoogiga saaks juba hakkama :) Aga seda ei osanud keegi öelda, et miks hispaania keeles üldse h-tähte sõnadesse kirjutatakse kui seda kunagi välja ei hääldata.

Ah soo... tegelikult sai mul paar postitust tagasi jälle üks ümmargune number täis - nimelt 200. sissekanne (see siin on 202.).

Ja kui keegi tahab oma nime "autahvlile" panna selle eest, et ta ei suitseta, siis siin on selline lehekülg: http://buduaar.ee//suits

Pikk pidu

Hakkasin täna mõtlema, et alates neljapäevast olen ma iga õhtu pidutsenud. Noh, nädalavahetusel pidutsemine on ilmselt täiesti normaalne nähtus, aga esmaspäeva õhtul joomine on siiski pisut ekstreemne asi tööinimeste jaoks. Või noh, minul oli täna vähemalt normaalne enesetunne (mõnedel teistel, kes eile pidutsesid, vist ei olnud :p). Aga nüüd on väike paus laupäevani ja siis tuleb grande finale :) Ja siis on arvatavasti selleks aastaks sünnipäeva tähistamine ka läbi.

Millised mehed :)

Õnneks läks asi nii nagu ma plaanisin ja sain naistepäevaks terveks. Ja sain osa sellest vaimustavast üllatusest, mis meie meestel meie jaoks korraldatud oli. Nii peent ja šikki naistepäeva pole enne olnud :) Ülikondades meeste vastuvõtt kohe kohviku uksel, peenelt kaetud laud, lilled, šampus, söögid ja lõpuks muidugi tulevärgiga tort (ma pole tükil ajal nii head torti saanud). Igal juhul suur tänu selle väga toreda tähelepanuavalduse eest!!!

Seda nüüd küll vaja polnud

Ja eile see juhtuski. Ärkasin hommikul palavikuga. Ja mitte sellise pisikese 37 ja natuke peale palavikuga nagu mul aeg-ajalt ikka ette tuleb, vaid sellise korraliku üle 38 kraadisega. Kui mu mälu mind ei peta, pole mul nii kõrget palavikku alates 1998. aasta suvest olnud. Nüüd ma siis olen kodus haige. Ja loodan, et saan ruttu terveks.

Klient on kuningas

Käisime täna vanematega Võrus Selveris, et osta tänaseks torti ja alkoholi (mu peohooaeg hakkab juba täna pihta :p). Kuna partnerkaardiga on viis päeva enne ja pärast sünnipäeva soodustus kangele alkoholile ja Selveri köögi toodetele, siis ostsime ka koju mõningaid kangema kraami pudeleid. Kassas andsin siis mina oma partnerkaardi ja ema maksis, aga pärast maksmist hakkas tšekki vaatama ja selgus, et polegi soodustust tehtud. Hakkas siis küsima müüja käest, et miks pole. Selle peale helistati kuhugi ja tuli üks teine töötaja ning hakkas meiega tegelema. Läksime siis ühe tühja kassa juurde, kus siis kõik asjad, mis soodustuse alla käisid, uuesti läbi löödi neilt see sooduka protsent maha arvestati. Enne alkoholiga arveldama asumist vaatas veel mulle otsa ja küsis, et kas ma ikka olen nii vana, et võin alkoholi osta. Vastasin, et olen 23 (viimasel ajal olen ma ära harjunud, et mind enam ei peeta nii nooreks, sest isegi Maasikas ei küsitud dokumenti uksel näha ja alkoholi olen saanud ka dokumenti näitamata osta). Asi võttis kokku päris palju aega, aga lõpuks sai korda ja vahe maksti tagasi. Nii et klient ikkagi on kuningas, vähemalt mõnel pool :)