30. märts 2008

Elu on seiklus

Väike õpetus, kuidas muuta oma laupäev seiklusrikkaks ja meeldejäävaks.

Olles saanud lahke küllakutse Võrumaa metsade vahele, otsusta, et tahad ka järsku sülle sadanud talve nautida. Võta autotäis sõbrannasid ühes ja mine Haanjasse suusatama/kelgutama. Peale mõningast sportimist istu sõbrannadega kohvikus. Lahku sealt ilma viimast pilku lauale heitmata. Võta suund Rõuge poole. Varsti avastab üks sõbrannadest, et tal pole telefoni taskus (enne oli). Otsige pagasiruumist ka. Leidmata telefoni, pööra auto nina ümber ja võta suund taas kohviku poole. Kohe peale seda heliseb teise sõbranna telefon ja retkel mitte kaasas viibiv sõbranna teatab, et talle helistati kadunud telefonilt ja öeldi, et see on seal kohvikus. Kohvikust telefoni kätte saanud, võta jälle suund Rõuge poole. Jõudnud mööda "suurepärast" talvist kruusa/mudateed mööda Rõuge alevikku, võta enesekindlalt suund sinna, kus sa arvad, et võiks sihtkoht asuda. Sõida mööda teeviidast ja arutage, et äkki peaks sinna keerma. Ära keera. Sõida veel ja veel ja lõpuks lase kõrvalistujal helistada. Saad teada, et oleks ikkagi pidanud sealt ära keerama. Keera jällegi ots ümber ja sõida tagasi ja keera ära sealt, kus alguses otse sõitsid. Näed surnuaeda, millest tee pidi mööda minema ja oled rahul, et on õige tee. Küllakutsuja juhatab õiget suurelt teelt ärakeeramise kohta lankide abil. Olles mööda sõitnud ühest teeotsast, hakake kahtlema, et äkki see oligi õige. Leiad järgmise teeotsa ja keerad seal ümber. Sõidad tagasi ja keerad kahtlust äratanud teeotsast sisse. Sõidad. Otsid mõnda maja või teeotsa, kus paremale keerata. Kõrvalistuja helistab, et uurida, kas see võiks õige teeots olla. Sina sõidad muudkui edasi. Lõpuks jõutakse üheskoos järeldusele, et see oli vale teeots. Tekib vajadus tagasi minna, aga kuna tegemist on kitsa metsateega, kuhu auto risti ei mahu ja mõlemal pool teed on lumevallid, püüame tagurdades teele välja jõuda. Olles tagurdanud ca kilomeetri, otsustage, et tagurdamine on tüütu ja tahaks ikka nina õigetpidi keerata ja üritage siiski ümber keerata. Avastad, et see oli viga, sest auto jääb kohe valli kinni. Ei liigu ei edasi, ega tagasi. Tulge autost välja ja üritage oma jõududega autot tagasi teele saada. Labida puudumisel võtke appi kelgud ja lumekraabitsad. Veendunud, et auto on liiga kinni, et teda nii välja saada, helistage ja teavitage sellest küllakutsujat. Kui saabub küllakutsuja koos oma esivanema ja lisatööriistadega, üritage koos autot lahti kaevata. Jõudke järeldusele, et ikkagi köit oleks tarvis. Oodake kuni minnakse köie järele. Saate auto köie abil teele tagasi, kuid jätkuvalt oleks vaja ots ümber keerata. Kohalikud juhatavad, et ca kilomeeter edasi on koht, kus saab ümber keerata. Sõitke edasi oma tagurdamisjälgi vaadates ja möödunud kohast, kust tagurdama hakkasite, saate teada, et see ongi see koht, kus ümber saab pöörata. Nüüd muidugi laske (igaks juhuks) Kitsega jälg ette teha. Saanud nina õigesse suunda, järgnege kohalikele ja jõudke lõpuks õigesse kohta, avastades, et teeots, kus enne ümber sai keeratud, ongi see õige teeots. Kohale jõudes tuleb ruttu sauna minna, et kõik vahepeal külmunud kehaosad üles sulatada ja edasi õdus õhtupoolik tekitada.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ja et teatud osa seiklusest vaid asjaosaliste endi teada ei jääks, peab tundmatu telefonileidja algatama riigipiire ületava kõnedeahela..:-)

Unistaja ütles ...

Jah... see kõnedeahel vääriks lausa omaette sissekannet :P