Vahekokkuvõte

Lõpuks ometi olen käinud Peterburis. Ja ma usun/loodan, et see ei jää viimaseks korraks. See linn on lihtsalt nii fantastiliselt ilus. Kõik need paleed, purskaevud, ausambad, katedraalid, pargid... lihtsalt käid ja vaatad ja imestad. Ja hästi roheline on see linn tänu nedele parkidele ja väljakutele, mis on kenasti ära haljastatud. Ja siis loomulikult ka need jõed ja kanalid. Paadisõit oli meil ka programmis - Neeva, Fontanka, Moika... ma oleks võinud vist tunde selle laevukesega seal triivida, kahjuks kestis meie sõit ainult tunni. Ja kolmest päevast on Peterburi jaoks raudselt vähe. Olulisemad vaatamisväärsused said siiski külastatud - Tsarskoje Selo, Kaasani katedraal, Peeter-Pauli kindlus, Ermitaaž, Vahakujude näitus Romanovite dünastia valitsejatest, Peterhof. Lisaks peatusime ka Iisaku, Spas na Krovi ja Smolnõi katedraali juures ning käisime siuhvilks Aurora peal. Kõigile neile asjadele lisaks oli meil reede õhtul rahvuslik õhtusöök (põhiroaks Kiievi kotlett), kus lisaks söögile oli ka väike kultuuriprogramm, mille käigus umbes pool seltskonda ka kohalikega tantsu lüüa sai.
Hotell oli ka kena, jõudsime järeldusele, et me vist olime renoveeritud osas, sest kui lift korra 6. korrusel peatus (meie ööbisime 9ndal), ei näinud see koridor sugugi nii kena välja kui meie oma.
Ja Vene valitsejate ajalooga olen ma nüüd ka rohkem kursis, sest meie giid rääkis väga palju neist. Ma imestasin, kuidas ta jaksas nii palju rääkida. Üldiselt oli jutt tegelikult täitsa huvitav, ainult et mõned eripärad olid selles. Näiteks olid tal parasiitsõnad ja -väljendid (samas, sõna otseses mõttes, tegelikult), mida võis praktiliselt igas lauses kohata. Ja teine iseärasus oli see, et ta vahetas aeg-ajalt mõned täishäälikud ära, näiteks rääkis ta meile tsaar Peeter esimisest ja ortidoksi kirikust jne.
Kuna oli nädalavahetus, siis olid kõik endast lugupidavad linlased oma suvilatesse sõitnud ja liiklus oli rahulik. Vähemalt meile väideti, et see on rahulik liiklus. Üks asi, mis mulle jubedalt nende liikluskorralduse juures meeldis, oli see, et neil olid valgusfooride juures tablood, mis näitasid, kui palju aega on veel tule vahetumiseni (kui fooris põles punane tuli, olid ka numbrid tablool punased, kui roheline, siis rohelised). Meil võiks ka sellised olla.
Metroos käisime ka. Alguses mõtlesime sõbrannaga, et ei lähe sinna, aga kuna vastasel juhul oleksime pidanud bussis ootama, siis mõtlesime ümber. Ostsime kassast 12 rubla eest pileti (see teeb umbes 6 krooni) ja läksime väravatest läbi eskalaatorile. Ja kui ma siis pilgu tõstsin, tekkis küsimus, et kas sellel eskalaatoril lõpp ka on??? Neil on ju metroo 70 meetri sügavusel, ma polnud elu sees nii pikka maad eskalaatoril läbinud. Lõpuks jõudsime alla, sõitsime kolm peatust, istusime teise rongi peale ja sõitsime tagasi ning jälle 70 meetrit üles. Need peatused mida meie nägime olid sellised tavalised, seal pidi ka väga uhkeid kristall-lühtritega peatusi olema.

Nii, see vist oleks lühidalt kõik selle reisi kohta. Üldiselt oli väga rahulik reis - mitte kellelgi ei varastatud midagi ära, keegi ei kakelnud (bussijuhtide sõnul pidi seda ikka aeg-ajalt juhtuma) ja piirilt saime kah kergelt ja kiiresti üle (eriti tagasi tulles, giid ütles, et ta pole nii kiiret vene piirilt üle saamist veel näinud) ning isegi meie kotte ei kontrollitud ja alkohol jäi alles :P (ega siis Venemaalt ilma viinata tagasi tulla saa)