Säh sulle sotsioloogid

Eelmine nädal tuli Sandraga jutuks, et tema tahaks anda valimistel poolthääle kõrval ka vastuhäält sellele, kes tema postkasti kõige enam reostab valimisreklaamiga. Leidsin, et see on tõesti hea idee ja ma annaks ka hea meelega mõnele tüübile nö miinushääle. Natuke aega hiljem tuli sama teema arutlusele ka tööjuures, põhivaidlus Margusega käis selle üle kas miinushääl peaks olema sama kaaluga kui plusshääl või ei. Ja täna ilmus siis selline artikkel:
http://www.epl.ee/artikkel/375949.

Aga kui seda vastuhäält oleks võimalik juba anda, siis ma ei kahtleks hetkegi selles, kellele see läheks. Nägin täna ühte uut ja veel jubedamat keski reklaami, kus otseselt öeldi, et reformierakond on paha ja nende pärast on poliitika räpane. See läheb küll juba liiale minu arvates. Kui tavatoodete reklaamis ei tohi öelda, et Ariel on parem kui Dosia, vaid peab reklaamitavat toodet võrdlema "tavalise pesupulbriga", siis kuidas on valimisreklaamis lubatud selline teise erakonna otsene halvustamine??? Tarbijakaitses või mis institutsioon iganes see on, kes peaks reklaamidel silma peal hoidma, istuvad vist tõesti ainult keskerakonda kuuluvad Krunniga vanamutid (nagu Uuno raadio hommikuprogrammi külaline).

Let's be wild!

See on juba kolmas nädalavahetus järjest, kus sai rummi joodud ja mitte just väga vara magama mindud.
Seekord siis hakkas pidu ja pillerkaar pihta juba reedel. Testisime alkomeetrit. Vaatamata rummile ja Belõi Aistile ei saanud ma üle 0.9 promilli kätte (no ok, korra sain ka 1.3, aga see oli natuke liiga ruttu peale joomist). Aga üldiselt oli lõbus mänguasi. Ja ma pärast avastasin, et mina ja Man kui kõige varajasemad saabujad ja hilisemad lahkujad, olime Kallaste juures ca 11 tundi :p Ja õhtu naelaks olid meeste kingitused :)
Laupäeval viis tee jälle Kallaste juurde. Seekord oli peapõhjuseks jälle pokker. Enam mul nii hästi ei läinud. Ilmselt hakkab nüüd armastuses paremini minema :p Mängimise kõrvalt vaatasime ka kätlemist. Ei olnud seal eriti pilkupüüdvaid vallalisi mehi, muidu oleks võinud Vanemuise ette lantima minna... Selle asemel lõppes õhtu hoopis ööklubis. Aga mitte Tallinnas nagu esialgselt plaanis oli, vaid hoopis Maasikas. Ma ütleks, et muusika oli peaaegu et täpselt selline, mida Uunost lastakse. Seega mulle sobis :)

Head meestepäeva!

Kuigi tegemist on Nõukogude armee aastapäevaga, oleme siiski nõuks võtnud selle päeval mehi meeles pidada, sest keegi pole ju ühtegi paremat kuupäeva ka välja käinud, millal võiks meestepäeva pidada. Seega palavad tervitused kõigile meestele tänase päeva puhul!!!

P.S. Kas keegi teab mille järgi naistepäeva kuupäev on valitud?

Valima lähed?

Lähenevate valimiste tuules siis natuke poliitikast. Võin öelda, et siiamaani pole mul erakonda astumist kahetseda tulnud (isegi erakonna listi kirjadevoo elan üle, sest õnneks sai see gmaili tellitud). Ja valimistesse suhtun ka hoopis teistmoodi kui näiteks eelmiste valimiste ajal. On ju ikkagi suur vahe, kas lähed valima kedagi, kelle nägu ainult kusagil reklaamlehes või telekas näinud oled või inimest, kellega sa näost-näkku kohtunud ja suhelnud oled (kahjuks seda inimest, keda ma erakonnakaaslastest kõige paremini tean, ma valida ei saa, kuna ta kandideerib Tartu maakonnas, mina aga olen Tartu linna registreeritud).

Igal juhul soovitan kõigil valima minna.

Head uut aastat!

Üle pika aja toimus eile Anne tänaval jälle selline pidu, kuhu tuli kokku natuke suurem seltskond (eelmine nädal piirdusime vaid kahe külalisega). Näiteks perek. Kallas polnud juba peaaegu aasta otsa siiamaile jalga tõstnud.
Tähistasime siis seekord sea-aasta tulekut. Ja ikka korralikult. Seaprae ja seakujuliste kommidega. Lisaks oli meeletutes kogustes krõpse ja porgandit oli (aga ilmselgelt vähe, sest need said suht ruttu otsa) ja sea näoga komme ja loomulikult alkoholi. Kõigepealt joodi juba enne kogu rahva kohale ilmumist mingit Vana Toomast. Ma igaks juhuks ei proovinud. Kell 18.14 lõime šampuseklaase, -kruuse kokku saabunud sea-aasta terviseks. Edasi läksime rummi peale. Päris mitu pudelit kulus teist. Ja neli erinevat marki oli lausa.
Ja jutud... oi need jutud kiskusid kogu aeg väga imelikesse suundadesse. No pole ka ime, kui seltskonnas on 8 naist ja üks viimane vapper mees. Teised ei julge ilmselgelt enam oma nägu näidata. Aga sellegipoolest oli ääretult lõbus. Kui terve aasta selline tuleb, on küll huvitavat aastat oodata :P

Sõbrad, teiega on hea

Aitäh kõigile sõpradele, kes eilse päeva tõeliselt toredaks sõbrapäevaks muutsid :))

Tegelikult mind see meeletu punase nänni maania väga ei tõmba ja ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et sõpru tuleks kogu aeg meeles pidada. Aga olgem ausad - kui tihti me igapäeva saginas tuleme selle peale, et teeks sõbrale mingi kingituse või ütleks talle midagi ilusat. Ei tule ju! Seega on see "kohustuslik" sõprade meelespidamise päev tegelikult õigustatud.

Teade

12. veebruaril kell 19.00 on Tartu ülikooli keemiahoone ringauditooriumis Eestimaa Roheliste nö valimistuur ehk jutu- ja lauluõhtu Grüüne Püüne, kus osalevad Toomas Trapido, Ruth Tammeorg, Urmas Makrjakov, Aleksei Lotman, Marek Strandberg, Tõnis Mägi, Jaak Tuksam jt. Keda huvitab, tulge kohale ;)

Tuur külastab veel selliseid linnu nagu Narva, Võru, Rakvere, Kuressaare, Türi, Viljandi ja Tallinn.

Kulinaarne nädalavahetus

Nii, kirjutaks siis natuke oma nädalavahetusest. Algas kõik sellega, et sain telefonikõne, milles teatati, et meile tuleb inimesi sööma. Külalisteks olid Merike ja Pille. Valmistati mingit salatit kana ja kurgi ja makaronide ja millegagi veel (mais oleks võinud ka hulgas olla nagu arvas Merike). Maitses hea. Kui kõhud täis olid, suundusime tuppa ning lappasime natuke Oma Maitset, milles oli ka üks rummitest. Otsustasime ühe neist järgi proovida. Pärast mõningast kaalumist poeriiuli ees (kus loomulikult ei olnud just seda marki, mida me alguses olime plaaninud osta) valisime lõpuks ühe välja ja nii kujuneski reede õhtust rummi ja coca-cola õhtu. Või pigem öö. Mina sain magama kolme paiku. Muidu oleks võibolla veel lobisenud ja joonud, aga mul tuli laupäeval natuke tööülesannetega tegeleda, nii et pidin natuke piiri pidama.
Laupäeval tekkis selline meeletu rahutus, et peaks ikka midagi tegema, ei saa lihtsalt toas istuda ja asi lõppes piljardisaalis. Selgus aga, et kaks lauda, mis vabad olid, ei tahtnud valget palli väljastada, mistõttu nad olid mängukõlbmatud ning me maandusime vastavatud Beer colorsis (endine Zum Zum). Kuna minul oli hommikusöögist päris jupp aega möödas, tellisin mina süüa ka. Parajasti siis kui ma olin oma mitte just kõige väiksema portsjoni lõpetanud, hakati lappama Merikese vastostetud kokaraamatuid ja valima, et mida võiks sealt veel samal päeval järgi proovida. Natuke aega valisime ja otsustasime ja siis hakkasime astuma Annelinna poole, et see roog järele proovida. Kuna väljas oli külm ilm, hakkas kostuma nurinat, et miks ma ei võiks elada kesklinnas. Järsku aga tuli hea mõte, et me võime siis süüa teha kellegi juures, kes elab kesklinnas ja nii maanduski meie hobikokkade seltskond hoopis prk. Kallase köögis. Sõime, mängisime (vaene Karl oli vist aeg-ajalt suht segaduses, et misasja need suured inimesed nüüd küll teevad) ja rääkisime niisama juttu. Kui olime trepikojast väljunud, tuli mõte, et võiks ju veel rummi juua. Seega seadsime sammud ikkagi Eedeni suunas. Poes leidsime siiski, et seekord rummi ei osta ja ostsime lõpuks hoopis Carribean Twisti oranži variandi ära. Seal ju ka rumm sees. Maitses üllatavalt hea. Ja sai suht kiiresti otsa (rummi oli meil tegelikult veel natuke isegi alles reede õhtust). Seekord lõppes õhtu küllalt varakult, sest inimesed olid väsinud (ei ole enam nii noor, et jõuaks iga õhtu poole ööni pidutseda).
Pühapäeval sai teoks kauaoodatud külaskäik Elole. Haiguste ja muude põhjuste tõttu olime küll ainsateks külalisteks mina ja Pille, aga tore oli ikkagi. Ökomähkmete pakk tehti lahti ka, nii et nägime kohe ära, millised need välja näevad. Lubati täna ka järgi proovida. Aga Elo on tõesti väike, kuid see-eest vaatab kõike suurte silmadega. Elo juurest lahkudes tekkis mõte, et pole ammu pannkooke söönud (Pille juures küll oli hiljuti pannkoogisöömine, aga mina olin siis Võrus). Ja nii me maandusimegi jälle minu juures ja seekord tegime pannkooke. Ja ei joonudki midagi alkohoolset :p

Nutan ja vahetan

Ja mina naiivne inimene mõtlesin, et ma saan jääda vana hea bloggeri versiooni juurde. Aga kus sa sellega. Login mina sisse ja edasi ei lase enne kui ära vahetan versiooni. Urrr. Nii ei ole ilus.

Aga tegelikult tahtsin ma sellest kirjutada, et inimesed, ärge kiruge seda külma ilma. Varsti tuleb kevad ja saate imetleda tärkavad pungasid (no ok, seda sai tglt vist juba novembris või detsembris ka teha, aga see selleks) ja vaadata lumesulaveeojakesi tänavatel. Seniks aga nautige talve nii kaua kui seda jätkub (ütleb inimene, kes viimastel päevadel on autoga sõites vaadanud liiklust läbi lillede - jäälillede). Always look on the bright side of life nagu ütlesid Monty Phytoni tüübid.

Ja seda ma ütlen ka, et mulle kohe üldse ei meeldi, kui inimene, kes asjast tükk maad vähem teab kui mina, tuleb mind õpetama. Või antud juhul oleks õigem öelda, et minu tööd kontrollima. Veel üks urrr.

Elu nagu laatsaretis

Mingi meeletu haiguste periood on lahti läinud. Tööl on kõik kabinetikaaslased haiged, kes köhib, kes aevastab, kes teeb mõlemat. Lisaks on ülemus haige, aga tema vähemalt jäi täna koju. Ja teise toa rahva seas on ka tõbiseid nagu ma aru olen saanud. Ja igal pool mujal on ka inimesed haiged. Aga mina ei taha jälle nohusse jääda. Alles paar nädalat tagasi ma olin ikka korralikult tatine, nii et aitab mulle küll.

Mõtted

Mõtlesin täna asjadele, mida ma ammu teinud ei ole. Näiteks lugemine (seadused, arengukavad jms ei lähe arvesse). Tegelikult on mul isegi üks raamat pooleli, aga mingil põhjusel ei jõua kuidagi selleni, et seda lugeda. Rääkimata muidugi Pratchetti raamatutest, mida ma juba hirmammu lugenud pole. Isegi ei mäleta, milline see viimane oli, mida ma lugesin. Tean, et ma Hinge muusikat lugesin millalgi, aga kas see ka viimane oli, seda enam ei mäleta.
Teine tegevus mis mulle meeldib, aga milleni pole kohe väga-väga ammu jõudnud, on puslede kokkupanek. Selline mõnus chill tegevus. Viimati tegin seda vist pea kaks aastat tagasi. Vähemalt ma arvan, et viimane kord oli siis kui me Vaksali punkris pusle kokkupanekuga Vabariigi aastapäeva tähistasime, taustaks näitas telekast pingviiniparaadi... see oli tore. Aga mulle ei meenu hetkel, mida sellel pildil kujutatud oli, mida me kokku panime.

Natuke tööst ka. Tänu sellele üldplaneeringule, millega ma tegelen, on viimasel ajal päris palju snäppimist olnud (neile, kes MicroStationiga kursis pole, siis see on selline liigutus, et vajutad mõlemad hiireklahvid korraga alla, et hiirekursor täpselt õigesse punkti liiguks). Huvitav kas lõpuks muutuvad kahe esimese sõrme lihased hullult tugevaks ka. Praegu hakkavad nad igal juhul õhtuks valutama, kui terve päev seda liigutust teinud oled. Ja ma leian siiski, et meil peaks tööjuures olema selline hiirepadi, mis ilusasti kätt toetab. Itimees, kes millalgi käis, arvas ka seda. Aga kahjuks pole neid siiani ilmunud.