Veel mõjusid

Täna olin jälle Paides. Oli koolituse teine osa. Seekord räägiti KSH-dest ja ühest analüüsimeetodist täpsemalt ning asi lõppes praktilise osaga. KSH-dest rääkis muide Järvet. Ma imestan ikka, kuidas õpetajatele ja õppejõududele kõik need näod meelde jäävad... igal juhul ta mäletas, et oli mulle loengut andnud, ainult et ta ei teadnud, ka ma olen geograaf või keskkonnatehnoloog.
Seekord oli hommikune sõit normaalsem - ühtegi rekkat ega traktorit ees ei munenud ja ma jõudsin ilusti õigeks ajaks kohale. Aga tagasisõit oli nõmedam - väljas läks parajasti pimedaks ja vastutulevate autode tuled tundusid kuidagi eriliselt heledad. Mina ei tea, kas kõigil on mingid tohutu võimsad pirnid esituledes või on asi minus, aga jubedalt häirisid.

Teine korv

Et siis otsustasin hakata osa mune teise korvi panema. Vähemalt mõni aeg. Näis, kas mingit efekti ka on.

Ülemaks kui hõbevara...

Üle pika aja veetsin jällegi nädalavahetuse Võrus. Seekord oli kaks põhjust - venna sünnipäeva tähistamine pereringis ja kooli kokkutulek (seekord selle kooli kokkutulek, kus ma keskkoolis käisin).
Aktus toimus kultuurimajas, aga saal oli nii puupüsti täis, et otsustasime hoopis endiste klassikaaslastega kohvikus juttu ajada. Hiljem suundusime edasi koolimajja, kus olid ära jaotatud klassid lendude vahel. Meie vanas klassis pidi olema üks teine lend. Omavolitsesime natuke ja vahetasime sildid ära ning platseerusime ikkagi oma vanasse klassi. Klass nägi küll teistsugune välja, kui meie ajal - seinad ja kapid olid üle värvitud, lauad olid teistsugused, õpetaja laud teise koha peal ja valgustidki teistsugused.
Meie klassist oli lõpuks pea kolmandik kohal, A klassist oli vist veel rohkem (vähemalt silma järgi tundus neid kõige rohkem), C ja B olid üsna väheste inimeste näol eisndatud. Tore oli jälle vanu klassikaaslasi näha ja kuulda, millega keegi tegeleb. Lisaks nägime ka oma endist klassijuhatajat ja teisigi õpetajaid. Mälestuseks tehti ka lennu pilt.

Mõjudest

Neljapäeval veetsin päeva Kesk-Eestis, täpsematl Paides. See tähendas hommikusi adrenaliiniminuteid Tallinn-Tartu maanteel. Ja tänu teeremondile ka väikest hilinemist koolitusele.
Koolitus ise oli huvitavam, kui ma arvata oskasin. Koolitajate esinemisoskus oli hea ja teemad iseenesest ka huvitavad. Täpsemalt oli teemaks strateegiliste dokumentide mõjude analüüs. Vajalik asi kindlasti, aga kui tõesti iga strateegilise dokumendi juurde teha mõjude analüüs ja sama ka siis, kui seda dokumenti muudetakse, siis tekib küsimus, kust see ressurss võetakse? Eriti praeguses olukorras, kui mõjude hindamisena räägitakse ju praktiliselt ainult KSH-st, mida saavad teha ainult litsenseeritud eksperdid ja mis maksab ikka päris korraliku summa.
Tegelikult jäi kogu sellest päevast kõlama tõdemus, et riigi tasandil pannakse muudkui KOVidele kohustusi, aga ressurssi selle täitmiseks enamasti ei anta. Ja siis leitakse, et KOVid on haldussuutmatud.

Kaua planeeritud, kaunikene

Täna jõudsime siis niikaugele, et külastasimegi Tanelit. Nende uus pesa oli hästi mõnus ja hubane. Ja meid ootas pitsa ja kook ja muudki. Loomulikult oli tähelepanu keskpunktis Elo. Mõnevõrra üllatuslikult on tegemist tõsiselt aktiivse lapsega (kusjuures nüüd olevat ta veel rahulikumaks muutunud). Igal juhul leidis ta endale pidevalt tegevust ja see, et kari võõraid tädisid (kuna Man ei suvatsenud meiega tulla, olid külalisteks ainult naised) järsku ümberringi oli, ei häirinud teda mitte üks põrm.
Igatahes oli äärmiselt vahva üle pika aja Taneli pere külastada.

Hetki õhtusest poeskäigust

Meestele peaks tuttav olema situatsioon, kui jäädakse vaatama napis riietuses vastassugupoole esindajat. No minul juhtus täna sarnane situatsioon. Tegelikult ei olnud tegemist millegi ebasündsusele kalduvaga, tol noormehel oli seljas T-särk ja jalas põlvpüksid... täiesti tavaline asi eksole... kui oleks suvi. Aga praegu on oktoobri lõpp!!! Ja vaatamata sellele, et väljas on veel plusskraadid, ei ole nii soe, et T-särgiga käia. Vat sellepärast jäingi imestunult vaatama seda noormeest.

Olin oma ostud sooritanud ja panin kassa juures asju kotti, kui üks kassapidaja küsis teise käest mitu klienti tal päeva jooksul oli. Ja edasi läks rekordite arutamiseks, millesse sekkus veel kolmaski kassapidaja, kelle rekord arutelu algataja tõsiselt imestama pani. Võibolla oleks veel miskit huvitavat teada saanud, aga mul said asjad kotti pakitud ja seadsin sammud poest välja.

Maitsvate kingitustega sünnipäev

Nagu lubatud olime punkt kell neli J. maja ees. Enne olime veel ühes pealinna kaubanduskeskuses kokku saanud saarlastega (täpne ajastus ikkagi).
Seekord saime nii meie kui sünnipäevalapsed kergemalt läbi - kingituseks viisime sööki-jooki. Laud oli lookas maitsvatest roogadest. Ja jooke oli ka erinevaid. M. demonstreeris järjekordselt oma imelist kokteilisegamisoskust ning tegi seekord päris eksootilist jooki, mis väga hea maitses. Laua ümber sai arutatud igasugu asju ja lisaks niisama jutlemisele-arutamisele ka mõned reeglid paika pandud. Näis, kuidas need realiseeruvad :p
Täna oleks mind äärepealt rooli pandud, aga autoomanikul otsustas siiski viimasel hetkel ise minna. Mina olin rahul :) Ja kohale jõudsime ka ilma igasuguste probleemideta.

Topelt

Täna oli põhjust topelt õnne soovida. Kõigepealt vennale sünnipäeva puhul (ma olevat esimene õnnitleja olnud :D) ja siis uudist kuulda saades ka perek Kallasele noorima pereliikme ilmaletuleku puhul.

Kahjuks oli ka kurbi sõnumeid topelt. Lahkusid parematele jahimaadele nii hunt Kriimsilm, kui ka üks J. toredatest hundikoertest. Kaastunne.

Kotkasilm

Käisin üle pika aja kinos. Selles uues, mis Taskus on. Toolidega sai tõepoolest kiikuda :p Vaatasime filmi nimega Kotkasilm. Hea film oli. Ja natuke kõhedusttekitav ka, sest kuigi tegu oli väljamõeldisega, ei oleks selline asi ilmselt mitte väga võimatu ka reaalses elus. Igal juhul tekkis saalist lahkudes tahtmine oma mobiili aku ära võtta...

Eile õhtul sai natuke pokkerit mängitud. Natuke teistsuguste reeglitega kui ma varem mänginud olen. Ma ei tea, kas see oli algaja õnn või miski muu, aga mul läks lõppkokkuvõttes täitsa hästi. Ja kuigi makaronijuppide või tikkude või sentidega on ka päris tore mängida, on tõeliste žetoonidega ikka hoopis teine asi.

Kas rahvuslik rikkus või ärihuvi?

Sellise loosungi/küsimuse alla on koondatud järjekordne kodanikualgatus põlevkivi arengukava teemal. Idee riigikogu liikmele kiri saata, mis seal lisaks tavapärasele nime kirjapanekule võimalusena toodud on, on päris huvitav.

Kusagil artiklis oli öeldud, et keskkonnaorganisatsioonide ja keskkonnaministeeriumi vahel on alanud külm sõda. Iseenesest päris huvitav paralleel. Aga jah, asi paistab siiamaani suht nukker, nii et tuleb radikaalsemaid samme astuda. Eks siis ole näha, kas rahvusvahelised lepped ja üldtunnustatud avalikkuse kaasamise põhimõtted maksavad midagi või ei.

Netijamad vol n+1

Viimasel ajal hakkas kodus neti püsiühenduse tähendus pisut teisenema - see, et õhtu otsa nett olemas on, kippus muutuma pigem erandiks. Kui aus olla, siis kõrvalekalded tavamõistes püsiühendusest on vast mingi kuu aega vahelduva eduga kestnud. Enamasti oli see siiski vaid üks õhtu nädala jooksul. Aeg-ajalt üritasin ka Elioni klienditoe järejekorrast läbi närida, aga väga pikalt ei viitsinud telefoni otsas rippuda ja nii ma enamasti loobusin.
Eile õhtul võttis asi täiesti vahelduvühenduse näo -oli nett, ei olnud netti, oli nett, ei olnud netti. Katsed ühendust oma jõududega taastada lõppesid tulemuseta. Haarasin siis järjekordselt telefoni ja valisin juba tuttava numbri. Imekombel sain kohe ühenduse, rääkisin probleemi ära, lubati info edasi anda neile, kes asjaga tegelevad ja võeti minu telefoninumber. Täna sain SMSi, et probleem on lahendatud. No eks näis. Tänasel õhtul igal juhul pole probleemi olnud.

Jäätmepäev

Käisin ka jäätmepäeval (sellest pasundas hommikul raadios ja kõik kodumaised telekanalid vist olid kohal, nii et tähtis sündmus). Huvitav ja asjalik oli. Mõningate asjade osas sai pilt selgemaks, kuigi küsimärke ja asju, mida tegema peaks on küll ja rohkemgi veel.
Korraldusliku poole pealt veel nii palju, et kuigi koguti kokku nimesildid (et neid taaskasutada), oleks võinud taaskasutusele mõleda ka materjalide trükkimisel ja kasutata ümbertöödeldud paberit. Kahjuks ei tulnud mul see märkus meelde, kui tagasiside küsitlust täitsin.

Perekondlik

Nädalavahetus möödus taaskord pealinnas (polnudki ammu käinud eksole). Seekord oli põhjus perekondlik - saime vennanaise perega tuttavaks ja vaatasime pulmavideot. Oli mõnus õhtu, uued hõimlased jätsid hea mulje. Ja kuigi vend oli küsinud, et äkki ma tahan kaine autojuht olla, otsustas isa siiski ise kaineks jääda (ilmselt polnud neil minusse nii palju usku... ega mul endal ka ei olnud, aga vend leidis, et mis see siis ära ei ole ).
Pühapäeval läksid vanemad ja vanaema vaatama kaksikuid, keda mina ja vend suve alguses vaatamas käisime. Mina seekord loobusin sõprade kasuks ja veetsin pühapäeva pool päeva M-i juures. Nägin ka metsikuid kasse. Üks kähises aina, aga kui sülle võeti ja pai tegime, siis oli teine suht rahulik, jälle maha saades aga kähistas edasi. Ja teine ei andnud üldse kätte (emane muide :p). Kahjuks möödus aeg liigagi ruttu, oleks hea meelega kauem olnud, aga tuldi järgi ja toodi tagasi Tartusse ära.

P.S. Tänaõhtune kummitusfraas pärineb laulust Tööaskeldus (artistiks jätkuvalt Ruja):
Tooraine, tooraine, tööprotsess.
Viimistlus, viimistlus, valmistoodang.

Uus tööriist

Sain oma loosiauhinna ka lõpuks kätte. See pesitses mõnda aega venna juures, kuna kätte sai selle pealinnast, aga bussiga ei hakanud külmrelva vedama :p Igatahes, selline asi siis:

Nii et kui kellelgi on saagi vaja, siis ma võin laenata :)