Pisike kiirustaja

Olles esmaspäeval koju saanud, oli üsna selge, et arvatavasti ei kannata poiss aprillini oodata, et maailmaga tutvust tegema tulla.
Laupäeva õhtul tuli jällegi rohkem lootevett ära kui enne ning tundsin ka esimesi kokkutõmbeid. Otsustasin öö siiski ära oodata ja tulime pühapäeva hommikul haiglasse, et arstid saaksid mu üle vaadata. Juhtumisi oli valves sama arst, kes mu esmaspäeval haiglast välja kirjutas. Selgus, et avatus oli 1,5 cm. Arst leidis, et peaksin haiglasse jääma. Saadetigi mind siis tagasi juba tuttavasse kohta, aga sel korral vähemalt teise palatisse. Pühapäev möödus mõningate valude saatel, aga mingil põhjusel ei näidanud KTG minu valude ajal kokkutõmbeid. Esmaspäeva hommikul otsustasid arstid, et kaua ma ikka lekin, tuleks sünnitus esile kutsuda. Kell 11 anti mulle rohtu (nad ise nimetavad seda millegipärast tabletiks, aga tegelikult on tegemist pulbriga) ning kahe tunni pärast lubati jälle KTG peale panna. Kell 13 pandigi mulle jälle andurid külge. Ühel hetkel käis kõhust suurem valusööst läbi, tundsin, et nüüd tuli suurem hulk vett ära ja edasi olid valud tugevad ja ei praktiliselt ilma vahedeta. Mingi hetk tuli ämmaemand vaatama ja ütlesin, et valud on väga tugevad (tegelikult oli see ilmselt kuulda juba palatisse astudes). Kuidagimoodi suutsin minna arsti kabinetti, kes teatas, et avatus on 4 cm ja nüüd on sünnitusosakonda minek. Suurivaevu tõmbasin selga haigla öösärgi, paar töötajat tuli appi mu asju kandma ja mind sõidutati voodiga ülemisele korrusele. Sünnituspalatis sain Ifile helistada ja öelda, et tulgu nüüd kohe haiglasse. Esialgu oigasin üksi seal palatis. Mingil hetkel jõudis If kohale, aga meid jäeti kahekesi, nii et mul ei olnud aimugi, mida ma tegema peaks või ei peaks. Varsti tuli õnneks ka ämmaemand vaatama ja ütlesin talle, et pressid tulevad. Tema oli üllatunud, et natuke vara veel, aga vaatas mu selle peale üle ja teatas, et emakas ongi täielikult avanenud, nii et nüüd on jah õige aeg käes. Ühel hetkel ütles ämmaemand, et laps on pisut hädas ja vaja oleks teha sisselõige. Pärast seda oli järgmise pressimisega poiss käes. Kell oli 15.00.
Edasi hakati mind torkima ja turgutama. Vaja oli õmmelda, siis üritati kanüüli panna (esimene katse ebaõnnestus, kuna minu veenid olid eelnevatest verevõtmistest kõik ära torgitud ja ei leitud head kohta, kuhu see panna). Läbi kanüüli anti mingit turgutavat vedelikku ja toodi ka söök. Mina eriti süüa ei suutnud, nii et enamuse sai If endale. Esimene laks seda turgutavat asja hästi ei mõjunud, sest kui ühel hetkel istuma pidin, käis pea metsikult ringi ja suutsin hetkeks äragi minestada. Selle peale kutsuti kohale keegi, kes oli osavam kanüüli panija ning lasti mulle ca 1,5 l vedelikku veeni. Lõpuks tegin uue katse püsti saada, sel korral ära ei vajunud, aga oma jala peal kõndima mind ei usaldatud, nii et pandi ratastooli ja veeretati 2. korrusele palatisse (mitte et istuda eriti mugav oleks olnud). Kell oli umbes kaheksa.