Keemia eksam

Täna õhtul toimus keemia hoone ringauditooriumist järjekordne keemia eksam, mille viisid läbi õppejõud Sööt ja InBoil. Peaaegu kõik said läbi, v.a. üks tüüp, kellel oli kodune töö tegemata vms. Korraks kutsuti kohale ka abijõudusid. Küsimused puudutasid selliseid teemasid nagu tüdrukud (ka naised, neiud, emad, õed), punased puud, kalkar, kallimb, onu Oskar, fado, tango, jääkarud, tiivad, hallid kardinad, teater, uus elu jt. Eksamiküsimuste vahele pikiti ka natuke elutarkusi ning viimase ülesandega taheti meid haneks tõmmata. Minu meelest ei õnnestunud. Eksam iseenesest oli ülimalt nauditav, mina ootan juba järgmist (sügisel pidi tulema).

Nostalgiahoog

Esmaspäeval bowlingut mängimas käies tegin vea ja võtsin endale selle tudengipäevade raamatukese. Seda lehitsedes tuli tõsine tahtmine kogu lõputööle käega lüüa ja ka trallima minna. Aga minus on siiski vist nii palju tahtejõudu, et see soov alla suruda. Siiski paar üritust tuleks kuidagi ikka päevaplaani mahutada... Muide, kas te teadsite, et Kairi ja Piret on seal raamatukeses ühe pildi peal (pilt on tehtud siis, kui me orjadena teatejooksust osa võtsime)?
Kõige suurem nostalgia tabas mind mudamaadluse pilti vaadates (mina pole selle pildi peal, kuigi mõned inimesed täheldasid teatud sarnasust...). Ma ütleks, et see oli eelmise aasta üks eredamaid ja pikemaid päevi. Kõigepealt oli sel päeval minu viimane auditoorne õppetöö ehk siis lõppettekanne aines kkjs ja -audit (milles meie grupp oli väga edukas :D), pärast väikest põiget koju viis tee Mari-Liisi juurde sünnipäevale, kust edasi läksimegi mudamaadlusele. Tünnis oli mõnus. Kaks tundi toredat ajaveetmist. Edasi läksin koju ennast põhjalikumalt pesema ja asju pakkima, sest hommikul viis rong rattaretke vabatahtlikud Tallinnasse. Sel ööl polnud mul mahti õieti mahagi istuda, magamisest rääkimata, aga sellegipoolest oli hea olla, vähemalt praegu küll ei mäleta, et ma eriliselt väsinud oleks olnud. Kui ma oleks teadnud, et sel päeval tuleb rattal ca 60 km läbida, oleks võibolla veidi kõhelnud, aga õnneks ma ei teadnud seda enne, kui see maa juba praktiliselt läbitud oli. Ja sõita polnud ka hullem kui tavaliselt (aeglaselt sõidan ma ju kogu aeg :p), v.a. ainult siis, kui kruusateed treppis olid, vat siis tegi mu mudamaadluse vastase hambajälg käsivarrel valu. Meie peatuspaika jõudes olin suht väsinud, aga eriti vara magama küll ei läinud. Kõigepealt oli väike tutvustusring, et kõik vabatahtlikud omavahel ilusti tuttavaks saaksid ja hiljem tehti veel mingit testi, mille tulemused kohati väga kummalised olid. Aga seda ma ütlen, et kui ma lõpuks magama jõudsin, tuli väga hea uni. Üldiselt on mul probleeme võõras kohas magama jäämisega ja kipun kerge unega olema, aga sel ööl magasin nagu nott. Hommikul räägiti, et keegi olla norsanud, aga mina seda küll ei kuulnud, nii hea uni oli.

Kingamaniakk

Kas teie teate, kuidas väljuda kingapoest 3 paari uute kingade ja 82 krooni võrra rikkamana? Mina tean. Selleks läheb kõigest vaja ühte teatud paberit. Paberit, mis ütleb, et minu talvesaapad läksid katki tootja vea tõttu (kummaline küll, aga mõnikord jääb tarbijale õigus... ). Tänu sellele paberile veetsin ma täna pea tund aega NSKingas ja otsisin endale kingi. Esimese paariga oli lihtne, need olid mulle juba enne silma jäänud. Lootsin, et saan ülejäänud summa ka hiljem välja lunastada, aga selgus, et ei saa. Seega tuli otsida veel kingi, et summa tasa saaks. Otsisin ja proovisin ja ma leian, et võin tulemusega rahul olla. Esialgsete arvutuste järgi arvasin, et pean natuke ka juurde maksma, aga kassas selgus, et nendest hindadest läheb veel 20% maha ja seega sain ma veel 82 krooni peale :) Tore on ju nii shopata :P Kuigi tglt ega see päris meelakkumine polnud, niimoodi sunniviisiliselt endale kingi otsida. Ja teine miinuspool on ka kogu sellel asjal - ma pean sügisel jälle talvesaapaid otsima hakkama...

KEVAD

Millest ma järeldan, et kevad on lõpuks käes? Aga sellest, et
1. Nägin lõpuks oma esimese liblika ära, oli teine selline ilus helekollane
2. Kontoris on palav, aken tuleb lahti teha (tänavalt kostab teetööde müra... )
3. Autos on palav
4. Tänavatel võib liiklemas näha lühikeste käiste/püksisäärtega inimesi
5. Minu päikse(lised)prillid on jälle kasutuses

Rohelisest Foorumist

Nagu minu eelmisest sissekandest juba aru võib saada, käisin ka sel aastal Rohelisel Foorumil. Kuna eile oli tööpäev, siis ei saanud päris alguses kohal olla ja Tartu-Tallinna maantee teemalisi ettekandeid ei kuulnud. Tartu linnaliikluse planeerimise teemalistest ettekannetest ootasin tegelikult rohkemat, ainus uus asi, mille ma teada sain selle kahe tunni jooksul, oli see, kuidas määratakse tasulise parkimise hindu. Viimaseks teemaks oli siis see Saaremaa püsiühendus (kuigi tegelikult tuleks sild ju Muhu ja mandri vahele, aga see selleks). Sellest siin pikemalt ei räägi. Kuigi mainida võiks veel seda, et ega see Väikse Väina tammi olukord ka roosiline pole, kuna rahapuudusel jäeti sinna tegemata avad, mille kaudu vesi liikuda saaks (kas ei kõla irooniliselt - kuna raha ei olnud, siis auke ei tehtud...), nii et tehku parem see korda. Õhtu lõpetuseks sai veel süüa ka, mis oli tore, sest mul oligi kõht tühi juba selleks ajaks. Söömine ise kujunes üsna lõbusaks, sest minu ja Kätlini lauda tulid ühed meesterahvad, kellega oli päris huvitav vestelda.
Täna oli siis ERLi üldkoosolek. ERLil on üle 900 liikme, kohal oli inimesi 40 ringis... Alguses olid ettekanded töörühmade tegevusest ja revisjonikomisjoni aruanne ning peale kohvipausi läks hääletamiseks. Häältelugejate töö lihtsustamiseks küsiti seda, kes on vastu ja kes on erapooletu. Kõik otused said vastu võetud nii, et ühtegi vastuhäält ei olnud. Erapooletuid oli küll. Töörühmade koha pealt tekitas kõige suuremat diskussiooni noorte töörühm või õigemini selle nimi. Kuna see töörühm tegeleb tegelikult liikmetele suunatud tegevuste ja talgutega, mitte ainult noortega, siis on nimi eksitav ja tuleks ära muuta. Pakuti välja igasuguseid variante, aga ükski ei olnud päris sobiv, nii et arvatavasti tuleb selleteemaline konkurss vms.

Jätke saar saarlastele

Kui ma täna hommikul veel oleks vastanud küsimusele, kas teha Muhumaa ja mandri vahele püsiühendus jaatavalt, siis nüüd olen selle vastu. Põhjus peitub kahes ettekandes ja nende ümber käinud aruteludes Rohelisel Foorumil. Minu üllatuseks ei käsitlenud Taavi Nuumi ettekanne sugugi mitte niiväga selle püsiühenduse keskkonnamõjusid (neid mainis ta vaid põgusalt oma ettekande lõpus), vaid selle asja sotsiaalset aspekti. Pärast teda esines Saare Maavalitsuse esindaja, kes ise oli kõhkleval seisukohal, aga tema ettekandest selgus, et vaatamata igasugustele "uuringutulemustele", on enamus saarlasi selle silla vastu. Mulle isiklikult tundus, et ta ise ka ei taha, et seda silda tehtaks. Pigem tuleks muuta praamide graafik efektiivsemaks ja mina olen täitsa nõus ka selle mõttega, et saarlased peaksid saama soodustusi. Mõned väidavad, et see on inimõiguste rikkumine, sama hästi on siis ju inimõiguste rikkumine ka see, kui tallinlased saavad Tallinna ühistranspordis odavamalt sõita kui teiste linnade elanikud. Ja need suvised üritused võiks ju niimoodi sättida, et ei satuks kolme üritust ühele nädalavahetusele ning Sky Plusi päevade äralõpetamise või mujale kolimise vastu ei oleks ilmselt enamus saarlasi. Kusjuures Taavi Nuum ise oli ka üllatunud, et Saare Maavalitsuse esindaja sugugi mitte silla poolt ei olnud.
Mattias (Hiiumaalt) ütles, et hiidlased nimetaksid püsiühendusega Saaremaad mõnuga poolsaareks. Tegelikult oleks neil ju õigus...

Take the quiz:
Which Depeche Mode album are you?


Violator
You are truly an amazing specimen. You're one of the greatest albums of all time according to RollingStone. Every song on you is perfection

Beauty and the beast

Eile vaatasin Finding Neverlandi. Vat see oli hea film. Esiteks muidugi nauditav stoori ja see armas inglaslik keelekasutus ning teiseks - Johnny :D Homme saab teda jälle näha. Ja jälle Jack Sparrowna :)) Tegelikult on täna ka Johnnyga film, ma avastasin. Fear and loathing in Las Vegas oli vist selle nimi. Aga see on nats hilja minu jaoks.
Üks probleem, mis seal filmis esile kerkis, oli see kuidas teised inimesed su head kavatsused oma õelate juttude ja keelepeksuga kihva keerata võivad. Ei teagi kohe, kas see on tänapäeval suurem probleem kui tollal oli või ei. Ka praegusel ajal jääb ju teistele ette, kui naisterahvas ja meesterahvas tihedamalt suhtlevad ning kohe hakatakse igasuguseid järeldusi tegema. Ning tänapäeva rikutud maailmas tembeldataks kohe jumal-teab-kelleks mees, kes poistega päevad läbi mängib... Siirad kavatsused on enamikule neist tembeldajatest ilmselt tundmatu mõiste.

Võtsin Matilt natuke võlgu

4-22,5-4
Nüüd te kindlasti küsite, et mida need numbrid veel tähendama peaks. Vastus võiks olla, et minu elurütmi viimaste päevade jooksul. Lahti seletatult siis 4 h magamist, 22,5 h ülevalolekut, 4 h magamist... seda, kaua täna üleval olla suudan, ei oska ennustada. Kõige kummalisem on see, et kui eile päeval tööl olin ma ikka parajalt kapsas (eriti tikkus haigutus peale siis, kui ma ühe kliendiga detailplaneeringu eskiisi arutasin...), aga täna on olemine üsna tavapärane. Äkki hakkan ära harjuma :P (see oleks tglt praegu väga sobiv, kui ma suudaks 4 h magamisega normaalselt toimima jäädagi, reaalsem on siiski, et täna õhtul nõuab Mati võla sisse).

Kui kellelgi tekkis nüüd küsimus, et millest küll selline äkiline võlavajadus, siis põhjus peitub selles, et eile oli sünnipäev. Mitte mul. Margusel. Mitte Kätlini Margusel. Sellel teisel. Igatahes tekkis ühel ta sõbral, kellega me koos sünnipäevakinki orgunnisime, idee, et külastaks teda sünnipäevahommikul. Loomulikult olin ma nõus kaasa tegema selle terrori. Nii siis oligi. Teisipäeva õhta sain peale 12 magama, kell 4.30 helises äratuskell, mõni aeg hiljem korjati mind T-marketi juurest peale, pärast veel mõned inimesed ja millalgi peale viit nõudsime juba vaeselt sünnipäevalapselt sisselaskmist. Ma arvan, et teie, kes te naistepäevaringe siin kaks aastat teinud olete, pole nii unist ja nii vihast nägu näinud oma üllatuse peale. Ja mingil põhjusel vaatas ta mulle eriti kurja pilguga otsa ja lubas selle meelde jätta, kui ma hällilapsele õnne soovisin (aga noh, ma tean küll kui "hea" mälu tal on :p). Igal juhul ainult õnnesoovide ja kingituste üleandmisega asi ei piirdunud, meil olid kaasas ka munad ja peekon ja õnneks leidsime ka kohvi ning hakati hommikusööki tegema. Margus toibus vaikselt ja näoilme muutus ka pisut rõõmsamaks. Nii me siis istusime seal paar tunnikest. Enne tööle tulekut jõudsin veel kodust läbi käia, aga magamiseks polnud enam aega ja mõtlesin, et tulen siis varem tööle, kuna ei tahtnud õhtul väga kaua olla. Õhtul nimelt toimus pidu. Ega see mulle eriti meeltmööda polnud, et see kolmapäevasele päevale määrati, aga minemata ka jätta ei saanud. Isekeskis mõtlesin, et ilmselt eriti kaua olla ei jõua. Tegelikkuses läks natsa teisiti. Väga lahe pidu oli. Sünnipäevalaps ise oli parajas konditsioonis ja täies sõiduvees (need, kes teda vähegi teavad, ilmselt aimavad, mida see endast kujutada võis, lisaks veel niipalju, et kingiks saadus politseinikumütsist, piitsast ja kinnastest ei loobunud ta õhtu jooksul kauem kui 5 minutiks...). Koju jõudsin kolme paiku. Kell seitse helises äratuskell ja tuli tööle tulla. Aga nagu ma juba ennist mainisin, on täna täitsa normaalne olemine :)

Lühikokkuvõte

Nädalavahetusel olin väga liikuv ja tegin seda erinevate transpordivahenditega, kaasa arvatud jalgratas, ehk siis avasin oma jalgrattahooaja. Õhtul andis tagumik tunda. Tuleks ikka endale need pehmendusega jalgratturipüksid hankida vist :p

Pühapäeva õhtul ei jõudnud küll Liina juurde, aga vaatasin poole pealt seda Sin cityt. Midagi mõttetumat pole ammu näinud. Tegelikult vist polegi üldse näinud. Nii pointless. Ainult jonni pärast vaatasin lõpuni.

Anne 53 - 111 toimuvad kummalised asjad. Esmaspäeval töölt tulles leidsin köögiakna lahti olevat. Järelpärimisel selgus, et keegi pole seda lahti teinud. Spooky....

Scrat toob pisarad silma. Ei, ta ei aja meelt haledaks, see tema ja tammetõru saaga on lihtsalt nii naljakas. Kuigi vahel hakkas tegelikult temast täitsa kahju juba... Neile, kes aru ei saa, millest jutt käib, siis selgituseks niipalju, et käisin Jääaeg 2 vaatamas :))

Läbi häda

Blogger ei taha et ma seda posti kirjutaks. Miks? Mina ka ei tea. Aga hirmsasti punnib vastu.
Võibolla on tal midagi ümmarguste postide vastu, sest see siin on ümmargune. Kohe väga ümmargune. Sajandamas nimelt.


Aga sellest ma küll aru ei saa, kellele seda lund nüüd jälle vaja oli. Mina ei tahtnud. Üldse on selle nädala ilmad rohkem sügist meenutanud. Päikest tahaks.

Blogimisest

Merike unistas millalgi oma blogis sellest, et saaks autoga sõites blogi kirjutada. Mulle meeldiks kui saaks üleüldse lihtsalt mõtted siia suunata, ilma et ise kirjutama peaks, sest lihtsalt ei jõua selleni. Oleks küll, mida kirjutada, aga see, mida pole, on aeg. Ta lihtsalt kaob kuhugi. Tahaks loota, et see on siiski ajutine nähtus.

DAGÖ

Värvi koorub vannitoas, baaripukist lilla kints,
august alla kraanijoas voolas lootus leida prints

Kui mina natuke peale kaheksat Sadamateatrisse jõudsin, oli Muusik juba poole peal. Täiesti hämmastav. See on vist esimene kontsert Sadamateatris, mis õigel ajal on alanud (vähemalt nendest, millel mina käinud olen). A loomulikult võib mängus olla ka jälle Murphy karvane käsi, sest seekord jäin ma natuke hiljaks. Kui ma õigel ajal olen jõudnud, olen ootama pidanud. Aga kui nüüd aus olla, siis ma eelistan pigem esimesest loost ilma jääda kui kolmveerand tundi üksinda oodata.

Kolm sületäit sa igatsust nüüd sega hoolega mees, suure kruusi sees
ja unenägu loodetust ning ära joo see tee, mis seest teeb soojaks nagu päikene.
Kord üles leiad oma valged hobused ja tuules helisema hüüad kuljused
kui tõused traavile sa uhkes uljuses ja läed ja näed, kui selgeks muutub pea
sa tagasi ei enam karda vaadata, ei kurjad kummitused sind saa haarata
näed sina neid, kuid nemad kinni sind ei saa
sest neid su teid nad leida eal ei tea

See laul meeldis mulle algusest peale, aga pärast seda kui Saatpalu rääkis, kellele mõeldes see laul kirjutatud on, siis muutus kaasa laulmine natuke raskeks... kurgus hakkas pisut nöörima....

Vöö ümber käetõmbed
öö õmbleb kinni me suud
lauseiks puudu jääb aeg

Armasta mind kaugelt
palun armasta mind kaugelt
ja ma armastan sind kaugelt
nii vähe-palju kui ma saan

Nende laulude puhul tekkis tahtmine välgumihkel läita ja seda laulu taktis kaasa õõtsutada. Aga kahjuks mul välgumihklit polnud.

Tean tõustes igal hommikul
end enam odavalt ei müü

Enne seda laulu hakkas Saatpalu pillimeeste nimesid ütlema. Ja nagu ikka sel puhul... oligi viimane lugu. Või õigemini oleks olnud, kui rahvas oleks laiali läinud. Aga ei läinud. Plaksutas hoopis.

Me lõpuks kokku saime eile
kui enne eilset poleks tundnudki
kui oleks hoopis keegi teine
kes alatihti on öösel und mul viin'd

Koos selle lauluga saabus ka rõõmusõnum - suvel saab jälle kontserdile :)))

Silmalaud
võbisevad laud
teavad oodata, oodata, oodata
neid huuli

Saatpalu vokaal + akustiline kitarr + publiku laul = ilus

Eestlaslik irvitamine eestlaste üle

Nagu ma ühes eelnevad blogis mainisin, oli mul plaanis Malev ära vaadata. See plaan funkas. Eile nii umbes veerand kaksteist sättisin ennast teleka ette ja hakkasin vaatama.
Asi balansseeris kohati absurdika ja naljaka piirimail. Aga kaldus alati ikkagi naljaka poole. Kuigi eestlasi näidati seal kohati ikka natuke liiga töötahteliste ja laulu-tantsuhimulistena. Kuigi ma ei saanud aru, miks nad tantsima hakkasid, kui Lembitu teatas, et on lauluaeg... Üldjoontes oli asi tegelikult õige. Seda võiks näidata kõigile välismaalastele, kes Eestisse ajutiselt või päriselt elama tulevad :p (v.a. võibolla prantslastele, ma kaldun arvama, et neile äkki ei meeldiks see meeletu konnalembus, mis neile seal filmis külge poogitud oli). Verisuse koha pealt ütleks, et seda punast löga oli tõesti palju kasutatud, aga see oli kõik omal kohal. Natuke liiga karmiks läks asi siis, kui see Leholas sinna piinapingile pandi ja foogt tal kõhus ringi sobrama hakkas. Aga foogtist rääkides... ma olen temaga kohtunud päriselus... siis oli tal küll teistsugune soeng ja seda nunnut habet ka ei olnud ja ära tappa ka ei tahtnud mind (ega mu küüsi maha kiskuda).
Muideks, see Lembitu fraas "ega naine pole voodrilaud, et teda ühe höövlitõmbega ära rikkuda saab" on vist täitsa käibele läinud, sest täna vaatasin Hoia ja keela kordust ning seal Tanel Tatter kasutas seda.
Aga autot ei näinud. Kui kunagi veel seda filmi näen, katsun olla tähelepanelikum.