Möödunud nädalavahetus oli päris tihe, aga siiani pole olnud aega sellest lähemalt kirjutada. Parandan nüüd selle vea.
Kõigepaelt toimus eelmise nädala lõpus neljapäevast laupäevani Maamess. Rohelised olid boksiga väljas. Mina käisin abis laupäeval. Päris tore üritus oli. Meie boksi kõrval oli hiiglasuur trakats (ma pole päris kindel, et see ikka traktor oli, aga luban endale võhiklikkust kõiki neid masinaid traktoriteks nimetada :)). Pakkusime seegi kord mahedat kraami. Meil oli ka ühe tubli liikme poolt kogutud kasemahla. Saime kogeda seda, et kui oodata, et rahvas ise miskit võtab, siis jääb asi kätte, aga kui ikka aktiivselt pakud, läheb kaubaks küll. Ehk siis, aktiivse tegutsemise tulemusena jagasime 75 l kasemahla inimestele laiali umbes tunni ajaga. No problemo. Ja kui messi lõpupoole selgus, et teed oli termoses veel päris palju, võtsime termose ja papptopsid ning jaotasime selle ümberkaudsete bokside vahel laiali. Nii ei pidanud seda head kraami kanalisatsiooni kallama.
Lisaks siseboksile on meil nüüd ka üks väliekspositsioon/eksperiment või kuidas iganes seda nimetada Tartu Näituste ukse kõrval. Selle asjaga tegeleme kuni sügiseni ja arengut saab jälgida ka blogi vahendusel.
Pärast Maamessi võtsin suuna põhja poole (taaskord oli päälinna asja). Kuna J. liikus autoga Kuusallu, lasin tal ennast sinna viia ja liikusin edasi bussiga. Jõudsime üsna täpselt, paar minutit enne bussi saabumist. Minu esimene kogemus sealtkandi maakonnaliinidega. Minu üllatuseks ei sõitnud see buss aga teps mitte bussijaama, vaid vuras sealt edasi. Olin suht hämmingus ja astusin igaks juhuks bussist maha esimesel võimalusel. Hiljem sain targemate käest teada, et maakonnaliinid peatuvad rongijaamas (nimetagu siis bussijaam ümber linnadevaheliste liinide bussijaamaks ja rongijaam rongide ja maaliinide jaamaks... et oleks kõigile arusaadav).
Kuna viimasest söögikorrast oli juba päris tükk aega möödas, oli hea meel kuulda, et mõned sõbrad, kellega kokku pidin saama, veedavad parajasti aega ühes restoranis. Kui kohale jõudsin, ootas söök mind juba laual, nii et varsti sain kõhu ka kenasti täis.
Kuna oli olnud pikk päev, tundus mõte venna juurde diivanile maandumisest ahvatlevam, kui üks soolaleivapidu. Venna juures selgus, et neil on elanikke juurde tulnud - olid teised endale liivahiired võtnud. Esialgu tukkusid toru sees, nii et vaid paar tumedat tompu oli näha. Hiljem liigutasid ka ennast natuke. Ja öösel kukkusid ratta sees maratoni jooksma. Kahjuks tekitab nende jooksulembus omajagu müra, nii et magamine on sel ajal raskendatud. Aga õnneks olin siiski piisavalt väsinud, et jäin uuesti magama.
Ühistranspordiga olid üldse seekordse sõidu ajal kummalised lood. Trollis, mis mind pühapäeva hommikul Balti jaama viis, oli peatuste teadustamine nihkes. Peatus, kust ma oma arust peale läksin, oli selle teadustaja jutu järgi järgmine peatus... Hea oli, et oli päevane aeg ja ma teadsin, kus maha peab minema. Aga on juhtunud küll ja küll, et ma vaid teadustaja juttu uskudes liiklen. Igal juhul Toompeale ma jõudsin ja koosolek sai ka ära peetud.
Pärast koosoleku lõppu võtsin suuna bussijaama. Kahekordse ekspressbussi peale ma ei mahtunud ja kuna mul väga kiiret ei olnud, võtsin rahulikul järgmise bussi, mis väljus vaid veerand tundi hiljem ja pidi edasi Põlvasse minema. Seekord nägi buss päris korralik välja. Seda, et välimus võib petlik olla, saime teada õnneks alles Tartu piiril. Nimelt läks Ilmatsalu ringil miskit pauguga puru. Bussi üks külg vajus tunduvalt allapoole (mina jäin kõrgema poole peale :P) ning edasi sõitmine ei olnud võimalik. Need, kes Tartusse olid tahtnud sõita, läksid oma jõududega edasi, Põlvasse tahtjad jäid aga asendusbussi ootama. Mina võtsin koos mõningate teiste bussis olnutega suuna lähima linnaliinibussi peatuse poole. Ei pidanud kaua ootama, kui buss tuligi. Siin bussis see peatuste teadustussüsteem esialgu ei töötanud. Kaubamaja ees ilmus aga ekraanile kiri "Nõlvaku" ja hääl teatas, et järgmine peatus on Mõisavahe. Mõned naised sattusid hämmingusse, mulle olid teadustussüsteemide riukad juba hommikust tuttavad ja ma ei teinud sellest välja (kuigi vägisi tekkis tunne, et tegemist oli ühistranspordile halva päevaga).
30. aprill 2009
29. aprill 2009
Kahtlejatele
Kuna viimasel ajal on erinevate inimestega jutuks tulnud Minu Eesti Mõttetalgud ning tundub, et väga paljud kahtlevad asja mõttekuses, toon siinkohal ära ühe Minu Eesti toimkonna liikme vastuse ses osas (kaldkirjas).
Paljud on meile kirjutanud, et nad ei näe, miks 1. mai mõttetalgutele tulla! Öeldakse, me ju niiehknaa mõtleme koos ja ka teeme erinevaid asju koos ära. Aga miks just 1. mail peaks kodust välja tulema?
Vastus on siin:
1. Tõeline jõud on kokkutulemises! Mõtlemine üksi on sama hea, kui mitte-mõtlemine. Kunagi oli üks selline väljend, et mõeldud-mõeldud. Üksida võib mõelda igasuguseid asju, selgemaks iseenda jaoks. Ja see on vägagi vajalik. Aga, et jõuda muutusteni endast väljaspool on tihti vaja ka mõelda ja tegutseda teistega koos! Oleme liiga palju Eestis mõelnud ja tegutsenud ainult iseenda jaoks ja jäänudki paljuski ainult mõtlema. Tulgem kodust ja iseenda kesksest elust lõpuks ometi välja ja tehkem midagi oma kogukonna, küla ja Eestimaa heaks! Midagi, mis on meist endast kõrgemal! Midagi, mis on oluline kõigi Teiste heaks!
2. Ainult koostöö annab ideele kaalu: Koostöö erinevate inimestega annab ükskõik, millisele ideele suurema ja paremagi lahenduse, kui te oleksite kunagi üksi suutnud välja mõelda (oma elu - või töökogemusega). Väikese MTÜ töötaja kokkupuutest väga hea kommunikatsiooni-inimesega võib sündida üleriigiliselt hea ja tuntud projekt. Leida oma väga heale ideele juurde nt tegutsejate tiim või reaalsed toetajad! Mis saaks olla veel võimsam? Et idee teostuks tõeliste professionaalide kaasabil või et nt heal projektil oleks ka hea teavitustöö ja kodulehekülg, mida aitab selle idee ka teistele tuttavaks ja oluliseks muuta?Üks panustab raha, teine annab võimaluse projekti teostada (nt kontori, arvuti), neljas korraldab aktsioone-üritusi, viies teeb kommunikatsiooni. Nii see läheb. Ainult kõigi erinevuste koostöös ja teineteist täiendades saame ühest väikesest ideest teha asja, mis läheb korda kõigile!
3. Et Minust saaks Meie. Liiga kaua oleme Eestis kõik mõelnud ja tegutsenud igaüks omas nurgas! Mis oleks kui tuleksime lõpuks ometi siin Eestimaal, väikeses põhjamaa riigis keskpõrandale kokku! Austaksime ja armastaksime teineteist. Toetaksime teineteist teineteise ettevõtmistes selle jubeda vihkamise ja destruktiivsuse asemel!Meil ju tegelikult on ideid, mida sooviksime oma riigi ja inimeste jaoks ära teha ja kui me juba koos midagi tegema hakkame (meil on ju tegelikult see kogemus ka olemas), siis suudame mägesid liigutada! Kui me lõpuks välja tuleme.
Tulgem siis kokku ja hakakem siis pihta! Et Eestist saaks parem ja hoolivam koht. Koht, kus me elaksime rõõmu, avatuse, jagamise ja koostööga!Loomulikult on mõttetalgud alles algus. Alles pärast 1. maid saab hakata tõsiselt tööle! Aga saame teha oma alguse! Tulgem 1. mail mõttetalgutele ja andkem koos oma panus selleks, et Eestimaa saaks parem koht!
Paljud on meile kirjutanud, et nad ei näe, miks 1. mai mõttetalgutele tulla! Öeldakse, me ju niiehknaa mõtleme koos ja ka teeme erinevaid asju koos ära. Aga miks just 1. mail peaks kodust välja tulema?
Vastus on siin:
1. Tõeline jõud on kokkutulemises! Mõtlemine üksi on sama hea, kui mitte-mõtlemine. Kunagi oli üks selline väljend, et mõeldud-mõeldud. Üksida võib mõelda igasuguseid asju, selgemaks iseenda jaoks. Ja see on vägagi vajalik. Aga, et jõuda muutusteni endast väljaspool on tihti vaja ka mõelda ja tegutseda teistega koos! Oleme liiga palju Eestis mõelnud ja tegutsenud ainult iseenda jaoks ja jäänudki paljuski ainult mõtlema. Tulgem kodust ja iseenda kesksest elust lõpuks ometi välja ja tehkem midagi oma kogukonna, küla ja Eestimaa heaks! Midagi, mis on meist endast kõrgemal! Midagi, mis on oluline kõigi Teiste heaks!
2. Ainult koostöö annab ideele kaalu: Koostöö erinevate inimestega annab ükskõik, millisele ideele suurema ja paremagi lahenduse, kui te oleksite kunagi üksi suutnud välja mõelda (oma elu - või töökogemusega). Väikese MTÜ töötaja kokkupuutest väga hea kommunikatsiooni-inimesega võib sündida üleriigiliselt hea ja tuntud projekt. Leida oma väga heale ideele juurde nt tegutsejate tiim või reaalsed toetajad! Mis saaks olla veel võimsam? Et idee teostuks tõeliste professionaalide kaasabil või et nt heal projektil oleks ka hea teavitustöö ja kodulehekülg, mida aitab selle idee ka teistele tuttavaks ja oluliseks muuta?Üks panustab raha, teine annab võimaluse projekti teostada (nt kontori, arvuti), neljas korraldab aktsioone-üritusi, viies teeb kommunikatsiooni. Nii see läheb. Ainult kõigi erinevuste koostöös ja teineteist täiendades saame ühest väikesest ideest teha asja, mis läheb korda kõigile!
3. Et Minust saaks Meie. Liiga kaua oleme Eestis kõik mõelnud ja tegutsenud igaüks omas nurgas! Mis oleks kui tuleksime lõpuks ometi siin Eestimaal, väikeses põhjamaa riigis keskpõrandale kokku! Austaksime ja armastaksime teineteist. Toetaksime teineteist teineteise ettevõtmistes selle jubeda vihkamise ja destruktiivsuse asemel!Meil ju tegelikult on ideid, mida sooviksime oma riigi ja inimeste jaoks ära teha ja kui me juba koos midagi tegema hakkame (meil on ju tegelikult see kogemus ka olemas), siis suudame mägesid liigutada! Kui me lõpuks välja tuleme.
Tulgem siis kokku ja hakakem siis pihta! Et Eestist saaks parem ja hoolivam koht. Koht, kus me elaksime rõõmu, avatuse, jagamise ja koostööga!Loomulikult on mõttetalgud alles algus. Alles pärast 1. maid saab hakata tõsiselt tööle! Aga saame teha oma alguse! Tulgem 1. mail mõttetalgutele ja andkem koos oma panus selleks, et Eestimaa saaks parem koht!
24. aprill 2009
Minu Eesti
Registreerisin ennast ära Minu Eesti Mõttetalgutele. Kutsun teidki üles seda tegema, et 1. mail üheskoos mõelda, kuidas elu Eestis paremaks teha.
Praegu aga soovitan vaadata, kuidas M-klubi mõttetalgute peaproovi tegi. Mulle isiklikult tundub, et Maahärra esindab paljude eestlaste suhtumist selles videos...
Külva mõtet, lõika tegu!
Praegu aga soovitan vaadata, kuidas M-klubi mõttetalgute peaproovi tegi. Mulle isiklikult tundub, et Maahärra esindab paljude eestlaste suhtumist selles videos...
Külva mõtet, lõika tegu!
20. aprill 2009
Tutvumine Soomaaga
Juba mõnda aega oli igalt poolt ähvardatud lumesaju ja lörtsi ja jumal teab millega veel meie kanuunädalavahetust. Laupäeva hommik Tartus nägi aknast päris kena välja. Kraadiklaas muidugi palju ei lubanud ja pealinnast sain sõnumi, et neil sajab lund.
Tee peal nägi igasugu ilma -päikest, mõningaid helbekesi autoklaasile hõljumas ja enne Viljandit ka lumetormi. Peale Viljandit läks asi helgemaks ja Soomaal ei kimbutanud meid ükski lumehelves. Päike paistis hoopis. Ja tuul oli. Nii mõnelgi juhul tuli vastutuult sõuda ja ausalt öeldes tekkis kohati küsimus, et kas me ikka liigume.
Kuna meie kanuud aitas vette noormees, kes sellega vaid 2 nädalat tegelenud oli, juhtus nii, et ta meie kanuu vale pidi käskis keerata. Kanuu ninas olijale ei jäänud jalgade jaoks pea üldse ruumi. Seepeale soovitas ta mootoril hoopis keskmisele pingile istuda. Aga nii ei saa ju kanuuga sõita! Mõne aja pärast oli VU siiski vapralt nõus ennast kokku pakkima ja sinna etteotsa ära mahtuma. Esialgu ei tahtnud tüür ka kuidagi paika minna. Käisime mõnes kaldas ja ühe vette ulatuva oksa otsaski ära. Kui asi juba käppa sai, läks sõit libedamalt (ja rohkem jõe keskel).
Kuna oli suurvesi, siis eriti mingeid oksi teele ette ei sattunudki. Muudkui aga sõida. Ainus, mis ette sattus, oli mõni teine kanuu. Mõned sõitsid lausa sihilikult ette või külje alla. Natuke harrastasime ka kahepaati (loe: kanuud).
Nii mõnedki neist meestest, kes kanuud meile laenutasid, olid millegipärast arvamusel, et me seda distantsi ära sõita ei jõua. Muudkui rääkisid aga sellest, kus enne lõppu välja saab tulla. Aga ei tulnud me ühti. 17 km pole selline maa, kus meiesugused ära väsivad või alla annavad :D Hoopis jõudsime sihtpunkti kiiremini kui oodati. Ja seekord oli sõidukiirus kõigil 5 kanuul üsna ühtne, enamuse ajast olime kõik üksteise nägemisulatuses.
Kindel pind jalge all, sättisime endid saunamajja sisse ning esimene vahetus läks sauna. Minu meelest oli soojust juba täitsa parajalt, aga L. kaebas, et ta pole veel üldse soe. Siiski käis enamus ka jões ära. Mina jätsin selle vahele.
Õhtusöögiks oli kahte erinevat suppi (et ka punaste suppide peale karjujad tühja kõhuga ei jääks). Söögi kõrvale üritati leiba küpsetada. Lõpuks küpsesid teised suht ära. Mingil hetkel tekkis ka tule ääres istujatel liigse küpsemise tunne ja tuli pingiga natuke kaugemale nihkuda.
Ja siis saabus lauluaeg. Ja mitte ainult. Isegi Kasatšokki sai Lumeussiga keerutatud :)
Öösel mul üllatuslikult eriti külm ei hakanudki, ainult nina külmetas. Igal juhul keegi eriti kauaks hommikul magama ei jäänud ja otsustasime siiski minna paadiga teispool jõge asuvad matkarada avastama. Ainus probleem oli see, et paat mahutas 5 inimest, matkaselle oli aga 8 (kõige varasem ekipaaž pidi juba lahkuma, kui meie ennast üle jõe minema sättisime). Niisiis valisime endi seast välja paadimehe, kes kõik kitsed ja kapsad üle vee toimetama pidi. Valik õigustas end - kõik said kenasti üle jõe. Tegime tiiru rabas laudteel ära ilma pikemate peatusteta (väiksed pausid olid mõne lauka ääres ja nn vaatetornis), kuigi see rada paistis olevat mõeldud tihti puhata tahtjate tarbeks - iga natukese aja tagant oli mõni pink. Kui ring peale sai, tuli uuesti üle vee saada. Natuke tegemist oli paadi kaldast lahti saamisega, aga mõningase pingutuse järel oli paat vabas vees ja varsti olime jällegi teisel kaldal. Ning sellega sai meie kanuunädalavahetus Soomaal ka punkti. Rahvas autodesse ja kodu poole sõit.
Tee peal nägi igasugu ilma -päikest, mõningaid helbekesi autoklaasile hõljumas ja enne Viljandit ka lumetormi. Peale Viljandit läks asi helgemaks ja Soomaal ei kimbutanud meid ükski lumehelves. Päike paistis hoopis. Ja tuul oli. Nii mõnelgi juhul tuli vastutuult sõuda ja ausalt öeldes tekkis kohati küsimus, et kas me ikka liigume.
Kuna meie kanuud aitas vette noormees, kes sellega vaid 2 nädalat tegelenud oli, juhtus nii, et ta meie kanuu vale pidi käskis keerata. Kanuu ninas olijale ei jäänud jalgade jaoks pea üldse ruumi. Seepeale soovitas ta mootoril hoopis keskmisele pingile istuda. Aga nii ei saa ju kanuuga sõita! Mõne aja pärast oli VU siiski vapralt nõus ennast kokku pakkima ja sinna etteotsa ära mahtuma. Esialgu ei tahtnud tüür ka kuidagi paika minna. Käisime mõnes kaldas ja ühe vette ulatuva oksa otsaski ära. Kui asi juba käppa sai, läks sõit libedamalt (ja rohkem jõe keskel).
Kuna oli suurvesi, siis eriti mingeid oksi teele ette ei sattunudki. Muudkui aga sõida. Ainus, mis ette sattus, oli mõni teine kanuu. Mõned sõitsid lausa sihilikult ette või külje alla. Natuke harrastasime ka kahepaati (loe: kanuud).
Nii mõnedki neist meestest, kes kanuud meile laenutasid, olid millegipärast arvamusel, et me seda distantsi ära sõita ei jõua. Muudkui rääkisid aga sellest, kus enne lõppu välja saab tulla. Aga ei tulnud me ühti. 17 km pole selline maa, kus meiesugused ära väsivad või alla annavad :D Hoopis jõudsime sihtpunkti kiiremini kui oodati. Ja seekord oli sõidukiirus kõigil 5 kanuul üsna ühtne, enamuse ajast olime kõik üksteise nägemisulatuses.
Kindel pind jalge all, sättisime endid saunamajja sisse ning esimene vahetus läks sauna. Minu meelest oli soojust juba täitsa parajalt, aga L. kaebas, et ta pole veel üldse soe. Siiski käis enamus ka jões ära. Mina jätsin selle vahele.
Õhtusöögiks oli kahte erinevat suppi (et ka punaste suppide peale karjujad tühja kõhuga ei jääks). Söögi kõrvale üritati leiba küpsetada. Lõpuks küpsesid teised suht ära. Mingil hetkel tekkis ka tule ääres istujatel liigse küpsemise tunne ja tuli pingiga natuke kaugemale nihkuda.
Ja siis saabus lauluaeg. Ja mitte ainult. Isegi Kasatšokki sai Lumeussiga keerutatud :)
Öösel mul üllatuslikult eriti külm ei hakanudki, ainult nina külmetas. Igal juhul keegi eriti kauaks hommikul magama ei jäänud ja otsustasime siiski minna paadiga teispool jõge asuvad matkarada avastama. Ainus probleem oli see, et paat mahutas 5 inimest, matkaselle oli aga 8 (kõige varasem ekipaaž pidi juba lahkuma, kui meie ennast üle jõe minema sättisime). Niisiis valisime endi seast välja paadimehe, kes kõik kitsed ja kapsad üle vee toimetama pidi. Valik õigustas end - kõik said kenasti üle jõe. Tegime tiiru rabas laudteel ära ilma pikemate peatusteta (väiksed pausid olid mõne lauka ääres ja nn vaatetornis), kuigi see rada paistis olevat mõeldud tihti puhata tahtjate tarbeks - iga natukese aja tagant oli mõni pink. Kui ring peale sai, tuli uuesti üle vee saada. Natuke tegemist oli paadi kaldast lahti saamisega, aga mõningase pingutuse järel oli paat vabas vees ja varsti olime jällegi teisel kaldal. Ning sellega sai meie kanuunädalavahetus Soomaal ka punkti. Rahvas autodesse ja kodu poole sõit.
12. aprill 2009
Kevad ON käes
Alustuseks panen siia ühe pildi. Nagu isegi võite aru saada, on pildil kuusk. Päris kuusk. Ei mingit plastmassist lõhnakuuske, vat selline kuusk on minul autos. :D Nali naljaks, ma pole siiski ära pööranud, see oli vaid ajutine sõidukaaslane. Tegu minu hinnalise jõulukuusega, mis kenasti talve üle elas ja nüüd viisin ta maale, et ta lõpuks korralikult mulda saaks. Arutelu, kuhu täpselt kuuseke ikka panna, võttis kõige suurema aja istutamisprotsessist. Augu kaevamine ja kuusekese sisse sobitamine võttis tunduvalt vähema aega :). 
Nagu eelnevast aru võis saada, käisin vahepealsete puhkepäevade jooksul ka maal. Ja no olgu selle lumega kuidas on (mõnes kohas teda veel on), siis laupäeval oli õhk nii kevadine kui veel olla saab. Kuigi päike peitis ennast pilvede taha oli soe, mõnus tuuleke paitas nägu, igasugu erinevaid linde laulis üksteise võidu (üks pasknäär eksis isegi kuuri lae alla ära).
Lisaks kuuse istutamisele tegime aias ka vanade okste mahavõtmise töd ning sellega kaasnes loomulikult nende okste põletamine lõkkes. Nii et esimene kevadine põletamine tehtud. Alguses ei tahtnud põlema minna, pärast ei tahtnud suitsemist lõpetada. Et oleks julgem ära minna, võtsime metsa servast pisut lund ja puistasime seda hõõguvale tuhale.
Jätaks jälje ajalukku ...
Pühade ajal kodus olles kuulsin telekast üleskutset jäädvustada oma 14. aprill ja see Eesti Rahva Muuseumile tulevaste põlvede jaoks üles anda. Tundub päris vahva mõte. Leidsin lähemat infot ka nende kodulehelt. Eks näis, milliseks see teisipäev siis ka kujuneb.
9. aprill 2009
Viimast korda 43-aastase Saatpalu kontserdil*
Esimene üllatus enne kontserti oli see, et ei toimunudki tavapärases kinosaalis, vaid pööningusaalis (pileti peal seda kirjas ei olnud, nii et tuli lihtsalt järgneda teistele inimestele ja jõudsingi õigesse kohta). Ma ei olnud selles ruumis varem käinud, aga selge oli see, et Säsi jaoks on see saal kindlasti õigem.
Kontsert ise oli vahetu, soe (ja mitte ainult ruumi temperatuuri poolest), vaatemänguline (meeste selja taga oli ekraan, millele näidati pilte ja videosid, nii varem valimis tehtuid, kui ka vaadet kitarri kõlakastist), lõbus (naerda sai palju) ja kahte lugu järjest ei mängitud, midagi ikka vahele öeldi. Kokkuvõtteks - mina jäin väga rahule. Kuigi Silmalaugusid ei mängitud. Aga kogu see õhkkond, muusika ja jutud oli nii hea ja mõnus, et kohe kuidagi ei saa nuriseda.
* Homme on ta juba 44.
Kontsert ise oli vahetu, soe (ja mitte ainult ruumi temperatuuri poolest), vaatemänguline (meeste selja taga oli ekraan, millele näidati pilte ja videosid, nii varem valimis tehtuid, kui ka vaadet kitarri kõlakastist), lõbus (naerda sai palju) ja kahte lugu järjest ei mängitud, midagi ikka vahele öeldi. Kokkuvõtteks - mina jäin väga rahule. Kuigi Silmalaugusid ei mängitud. Aga kogu see õhkkond, muusika ja jutud oli nii hea ja mõnus, et kohe kuidagi ei saa nuriseda.
* Homme on ta juba 44.
6. aprill 2009
Eestlased
Väidetakse, et eestlased ei naerata võõrale, temaga suhtlemisest rääkimata. Mul oli täna vastupidine kogemus.
Olin poes oma ostu sooritamas, kui enne mind sabas olnud naine vaatas seda nö kassiliiva (no tegelikult on tegemist puidust graanulitega ja ma kasutan neid küüliku jaoks) kotti, mille ma ostnud olin ja küsis, et palju see maksab. Müüja vastas talle ja naisterahvas hakkas natuke uurima, et millised need graanulid on ja kas ikka võtavad haisu hästi kinni jne. Sealt läks juba jutt edasi sellele, kellel milline lemmikloom on ja kas pahandust ka teeb ja muud säärased teemad. Olime jalutanud infoletini ja seal läks naine koos tütrega omi toimetusi toimetama, mina aga sammusin õue oma ratta juurde. Seal läks mul aega sahmerdamisega (kinnitasin selle kassiliiva koti ilusasti pakikale, et mugavam koju sõita oleks) ning ühel hetkel märkasin, et üks auto aeglustab sõitu minu juures. Sealt autost lehvitas mulle see sama naine. Öelge veel, et eestlased pole sõbralikud. On ikka küll :)
Olin poes oma ostu sooritamas, kui enne mind sabas olnud naine vaatas seda nö kassiliiva (no tegelikult on tegemist puidust graanulitega ja ma kasutan neid küüliku jaoks) kotti, mille ma ostnud olin ja küsis, et palju see maksab. Müüja vastas talle ja naisterahvas hakkas natuke uurima, et millised need graanulid on ja kas ikka võtavad haisu hästi kinni jne. Sealt läks juba jutt edasi sellele, kellel milline lemmikloom on ja kas pahandust ka teeb ja muud säärased teemad. Olime jalutanud infoletini ja seal läks naine koos tütrega omi toimetusi toimetama, mina aga sammusin õue oma ratta juurde. Seal läks mul aega sahmerdamisega (kinnitasin selle kassiliiva koti ilusasti pakikale, et mugavam koju sõita oleks) ning ühel hetkel märkasin, et üks auto aeglustab sõitu minu juures. Sealt autost lehvitas mulle see sama naine. Öelge veel, et eestlased pole sõbralikud. On ikka küll :)
2. aprill 2009
Kassitu
Pelle
jaanuar 1992 - 02.04.2009Pole mul enam kassi. 17 aastat oli ta meiega, kuid nüüd jõud rauges. Juba nädalavahetusel tundus, et on teine üsna otsa lõppemas, aga ma ei arvanud, et lõpp nii ruttu tuleb. Kurb on. Ta oli ikkagi minu kass. Sünnipäevakingitus.
Mäletan seda hetke, kui ema kassipoeg süles tuppa astus. Olin nii väga kassi soovinud ja nüüd saingi kingituseks väikse armsa kassipoja. Nimi sai talle pandud rootsi lasteraamatu "Pelle tömpsaba" järgi. Alguses oli ta kõigesööja, hiljem muutus toidu suhtes üsna valivaks. Sellegipoolest oli ta oma parimates aastates päris priske kass. Õues käis ta vaid korra, kui aknast alla kukkus. Õnneks miskit häda peale ehmatuse talle sellest ei sündinud. Paar korda tuli külastada ka loomaarsti. Üldiselt oli tal ilus elu ma arvan (välja arvatud ilmselt see aeg, kui tuli koeraga korterit jagada, sest ega nad just sõbrad olnud ning kuna koera jõud käis üle, oli kannatajaks ikka kass... aga seda aega oli vähem kui aasta).
1. aprill 2009
Elutee number 5
Maailmaparandaja äratas minus huvi selle numeroloogia testi vastu. Tegin ka selle ära.
Minu iseloomu kaart numeroloogia põhjal on selline:
Elutee number: 5
Elu eesmärk
Kasutada õigesti oma vabadust - jah, seda võiks eesmärgina võtta küll
Õppida oma kogemuste kaudu - eks ma üritan
Mitte hajutada oma jõudu - et ikka lajatada täiest jõust :p
Kohaneda muutuvate olukordade ja väljakutsetega - püüame
Teha oma elus teadlikke valikuid - seda kindlasti
Iseloomulik
Mitmekülgsus
Aktiivsus
Arukus
Innukus
Leidlikkus
Seksikus
Rahutus
Kannatamatus
Vahelduse soov
Nooruslikkus
Seltskondlikkus
Tekitavad probleeme
Vastutustundetus
Liigne naudinguhimu
Lühiajalisus
Korrapärane elustiil
Hirm elu ees
Oma mina number: 6
Võimed
Vastutustundeline
Abivalmis
Aitab alati abivajajaid
Töötab väga noorte, vanade ja haigetega
Kunstikalduvused
Positiivne
Sõbralik
Sümpaatne
Mõistev
Avatud ja aus
Helde
Negatiivne
Ohverdab end liiga palju
Sekkub teiste asjadesse
Muret tundev
Võtab liigset vastutust kanda
Püüdlus: 8
Motiivid
Tahab otsustada ja teisi juhtida
Tahab võimu, mainet ja edu
Tahab organiseerida
Tahab raha ja mateeriat
Positiivne
Efektiivne
Ärilised võimed
Analüütiline
Tegutseb hästi kriisiolukordades
Tugev enesedistsipliin
Negatiivne
Domineeriv
Materialismile pürgides unustab muud väärtused
Enesekeskne
Isepäine ja järsk
Varjab oma tundeid
Mulje: 6
Mulje
Tundmatu lind
Olemuses teatavat väärikust
Riietumist peetakse heaks
Võluv isiksus
Tasakaalukas
Peenetundeline
Kriitiline
Kõrvaletõmbuv
Arutleja
Fanaatiline
Minu iseloomu kaart numeroloogia põhjal on selline:
Elutee number: 5
Elu eesmärk
Kasutada õigesti oma vabadust - jah, seda võiks eesmärgina võtta küll
Õppida oma kogemuste kaudu - eks ma üritan
Mitte hajutada oma jõudu - et ikka lajatada täiest jõust :p
Kohaneda muutuvate olukordade ja väljakutsetega - püüame
Teha oma elus teadlikke valikuid - seda kindlasti
Iseloomulik
Mitmekülgsus
Aktiivsus
Arukus
Innukus
Leidlikkus
Seksikus
Rahutus
Kannatamatus
Vahelduse soov
Nooruslikkus
Seltskondlikkus
Tekitavad probleeme
Vastutustundetus
Liigne naudinguhimu
Lühiajalisus
Korrapärane elustiil
Hirm elu ees
Oma mina number: 6
Võimed
Vastutustundeline
Abivalmis
Aitab alati abivajajaid
Töötab väga noorte, vanade ja haigetega
Kunstikalduvused
Positiivne
Sõbralik
Sümpaatne
Mõistev
Avatud ja aus
Helde
Negatiivne
Ohverdab end liiga palju
Sekkub teiste asjadesse
Muret tundev
Võtab liigset vastutust kanda
Püüdlus: 8
Motiivid
Tahab otsustada ja teisi juhtida
Tahab võimu, mainet ja edu
Tahab organiseerida
Tahab raha ja mateeriat
Positiivne
Efektiivne
Ärilised võimed
Analüütiline
Tegutseb hästi kriisiolukordades
Tugev enesedistsipliin
Negatiivne
Domineeriv
Materialismile pürgides unustab muud väärtused
Enesekeskne
Isepäine ja järsk
Varjab oma tundeid
Mulje: 6
Mulje
Tundmatu lind
Olemuses teatavat väärikust
Riietumist peetakse heaks
Võluv isiksus
Tasakaalukas
Peenetundeline
Kriitiline
Kõrvaletõmbuv
Arutleja
Fanaatiline
Kokkuvõtteks tuleb mainida, et ma olen üsna vastuoluline. Võimete hulgas on ära märgitud vastutustundelisust (ma eeldan, et see on sama mis vastutustundlik), aga eespool on öeldud, et vastutustundetus tekitab probleeme. Ja liigse vastutuse kanda võtmine on ka negatiivsena ära märgitud. Saa nüüd aru...
Aga et te mu ära tunneksite, siis olen fanaatiline tundmatu lind (aga teatava väärikusega) :pp
Tellimine:
Postitused (Atom)
