Esimene üllatus enne kontserti oli see, et ei toimunudki tavapärases kinosaalis, vaid pööningusaalis (pileti peal seda kirjas ei olnud, nii et tuli lihtsalt järgneda teistele inimestele ja jõudsingi õigesse kohta). Ma ei olnud selles ruumis varem käinud, aga selge oli see, et Säsi jaoks on see saal kindlasti õigem.
Kontsert ise oli vahetu, soe (ja mitte ainult ruumi temperatuuri poolest), vaatemänguline (meeste selja taga oli ekraan, millele näidati pilte ja videosid, nii varem valimis tehtuid, kui ka vaadet kitarri kõlakastist), lõbus (naerda sai palju) ja kahte lugu järjest ei mängitud, midagi ikka vahele öeldi. Kokkuvõtteks - mina jäin väga rahule. Kuigi Silmalaugusid ei mängitud. Aga kogu see õhkkond, muusika ja jutud oli nii hea ja mõnus, et kohe kuidagi ei saa nuriseda.
* Homme on ta juba 44.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar