Tundes rõõmu elamise väest

Ei tea miks, aga mul on viimastel päevadel lausa ebanormaalselt hea tuju olnud. Põhjust pole ma veel suutnud välja mõelda ja ausalt öeldes pole ka väga pingutanud selle nimel. Olen lihtsalt õnnelik ja loodan, et see mõnus tunne ei kao. Tegelikult täna ma natuke mõtlesin küll sellest asjast ja jõudsin järeldusele, et pole põhjust, miks ma ei peaks ennast õnnelikuna tundma - mul on pere, mul on palju toredaid sõpru, mul on olemas töökoht jne. Muidugi on ka sellist, mida mul pole, aga milleks mõelda sellele, mida pole, pigem ikka keskenduda sellele heale, mis mul olemas on.
Igal juhul soovin kõikidele ilusat vana aasta lõppu ja uue algust ja sõpradele saadan kallid ka selle sooviga kaasa (need on võimalik ka personaalselt kätte saada).

Jõuludest

Ja läbi nad ongi. Kuidagi ruttu jõudsid kätte ja üsna ruttu said läbi ka. Kuidas nad siis möödusid. Ütleks et rahulikult ja üsnagi tavapäraselt. Kuigi tuli ka üllatusi ette. Näiteks üsna ootamatu visiit ühe sugulase poolt, keda väga tihti ei näe, aga kellega alati tore vestelda on.
Kui jutt jõuludele juba läks, siis veidi kingitustest ka. Ainus asi, millele ma tellimuse esitasin, oli Jääääre DVD. Sain selle. Lisaks veel muidki asju. Ise tegin ka loomulikult kingitusi ja nagu juba väiksest peale nii ka sel aastal tegin kodustele ka jõulukaardid. Aga mälu pole enam see, mis ta oli ja seetõttu avastasin vanaema juurest (kus me alati jõule tähistame) tagasi koju jõudnuna, et need kaardid on mul ikka veel kotis. Vanematele ja vennale sain nad muidugi kohe edasi anda, aga vanaemale ja vanaisale viis vend nad järgmine päev ära, kuna ta nagu nii sinna minema pidi. Oh seda hajameelsust küll.
Nüüd aga on jõulud läbi ja tuleb paar päeva veel tööl käia, kuni tuleb jälle nädalavahetus ja jälle pidu. Sedapuhku loodan, et mitte niiväga rahulik :p (vana aasta tuleb ikka kärtsu ja mürtsuga minema saata ju).

Jõulupidu

Eile pealelõunal panime kogu firmaga (v.a. üks inimene, kes sõitis hoopis Saaremaale) Leigo poole ajama. Põhjus selleks oli väga lihtne ja loogiline - seal toimus meie jõulupidu. Ma olin varem Leigol ainult kevadisel-suvisel ajal käinud ja ainult väljas viibinud, seega polnud mul aimugi, mismoodi see kõik seestpoolt välja näeb. Kõik oli uskumatult jõululik. See ruum, kus me sõime, oli kamina ja pika lauaga. Nurgas oli kuusk. Laual olid küünlad. Söögiks oli hani koos kõige muu jõulude juurde kuuluvaga (kõrvitsad, kapsad jne). Meeleolu päris nii harras ei olnud. Oli rohkem selline lõbus. Naerda sai palju. Osaliselt oli see tingitud üldisest meeleolust, osaliselt sellest, et üks inimene seltskonnast oleks nagu teisest maailmast ja need teemad ja mõttevälgatused, mis sealt tulid, olid nii veidrad, et tuleb tunnistada, et me naersime tihtipeale pigem tema üle. Ma ei tea, kas ta ise sellest aru sai.
Kingitused olid ka. Sellised kindlas vääringus nimetud kõigile sobivad. Mind määrati lõpuks selleks kingijagaja-päkapikuks (sellepärast, et mul mu päkapikumüts peas oli, üritasin seda küll kellelegi teisele pakkuda, aga lõpuks jäin siiski ise sellesse ametisse). Muidu poleks antud tööl vigagi olnud, aga mõnel mehel oli üllatus varuks. Oleks ma seda teadnud, oleks mütsi koju jätnud. Ausalt.
Edasi nägi programm ette suitsusauna ja peale seda sõitu Pühajärve Spa hotelli bowlingusse. Meid oli kokku 4 naist ja 5 meest, kinni oli pandud 2 rada. Tegime siis naisteraja ja meesteraja. Meie jõudsime mängida 3 märngu ja pisut veel neljandatki, ainult et 4. mängis üks töökaaslane üksi (harjutas lihtsalt), sest 3 mängu väsitas suht ära juba.
Mängimisega läks meil kõht tühjaks ja tahtsime mõnest tanklast söödavat võtta, aga selgus, et Otepääl pole poega tanklat. Noh, lähim mis pähe torkas, oli Savernas, nii et võtsimegi suuna sinna. Kahjuks oli seal ainult selline luugimajandus ja mingit Statoili moodi menüüd loomulikult mitte, aga midagi hamba alla siiski saime. Tagasi Leigole jõudes läks pidu edasi. Ei oskagi öelda, mis see kell võis olla, kui jutt kalastamise teemadele läks ja ma tundsin, et uni peale kipub ning magama ära kobisin.

Järjekordne "lõbus" koosolek

Tänane tööpäev kestis põhimõtteliselt kella kaheksast seitsmeni. Kuni umbes poole neljani oli tavaline tööpäev, siis haarasin planeeringu kausta kaenlasse ja sõitsin vallavalitsusse, kus hakkas kella neljast koosolek. Seda tüüpi koosolek, millest ma ei lootnudki mingit rahulikku arutelu või seda, et kõik kõigega nõus oleks. Ma ei lugenud täpselt ära mitme krundi omanikud seal siis olid, aga enamus 13st krundist olid esindatud (2 või 3 omad olid vist puudu), sealhulgas ka riik ehk siis inimene Maa-ametist. Peab mainima, et siseinfo selle inimese kohta osutus õigeks - tundus tõesti mõistlik mees, kuigi see kiri, mis ma Maa-ametist vastuseks sain, paistis küll suht jäik ja resoluutne.
Aga koosolekust endast. Algas asi suht vaikselt. Ma olin lausa üllatunud. Keegi nagu väga ei küsinud, vaadati joonist, mõni küsimus tekkis, nendele vastasin. Ja siis tõstatati üles see esialgne vaidlusteema - osad maaomanikud tahavad oma krunte jagada, teised on selle vastu öeldes et nemad ostsid krundi teadmisega, et sinna ei tule tihedalt naabreid. Kogu ala aga käsitletakse ühtse asumina, st üks detailplaneeringuala, mis tähendab, et tuleb leida kompromiss. Ja asja vürtsitab veel see, et nagu ma olen aru saanud, on vallavanem andnud erinevatel aegadel erinevaid lubadusi ja nüüd taganeb neist. Ja otseselt seaduslikku alust nagu pole selleks, et takistada seda planeeringut sellisel kujul (mõningate korrektuuridega) läbi minemast. On vaid inimlikud aspektid. Minul jääb üle vaid loota, et see kompromiss leitakse ja see planeering kunagi ka kehtestatud saab, muidu on minu töö tühja jooksnud ja vat seda ei tahaks ma kohe mitte.

Täht

You are The Star

Hope, expectation, Bright promises.

The Star is one of the great cards of faith, dreams realised

The Star is a card that looks to the future. It does not predict any immediate or powerful change, but it does predict hope and healing. This card suggests clarity of vision, spiritual insight. And, most importantly, that unexpected help will be coming, with water to quench your thirst, with a guiding light to the future. They might say you're a dreamer, but you're not the only one.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Marguse juubel

Märksõnad:
piraadid, viikingid ja muidu triibulised (ei saa jätta mainimata, et parimad olid muretsenud ka kostüümi juurde sobiva hääle)
rumm
tantsud (meeste tantsud, naiste tantsud, tantsud posti ümber, härja ümber ja postina)
saun
Öö laps (nii madala häälega pole vist keegi Jassi osa laulnud)
seltskonnamängud (rongimäng, sõudmise mäng, konnade mäng, pudelimäng jne)
suitsurõngad
ja palju palju muud

Kokkuvõtteks: seda pidu mäletame veel kaua (ja tuletame meelde ka neile, kes ei tahaks mäletada :P), minul isiklikult pole ammu nii lõbus olnud

Vesine värk

Enamasti Auras ujumas käies olen sattunud aegadele, kus on parajasti käimas mõni trenn ja ruumi seetõttu suht vähe (paar päeva tagasi avastasin, et neil on tglt kodulehel ka soovitus valida isikliku treeningu tegemiseks aeg enne 15.00 või pärast 20.00). Igatahes tuli mul ühel hetkel selline mõte, et kaua ma ikka neil ennast segada lasen, lähen proovin parem ise mõnda trenni. Mõeldud-tehtud. Eile käisin siis oma esimeses süvaveeaeroobika tunnis. Mõned harjutused tulid täitsa normaalselt välja, teised nõuavad ilmselt pisut pikemat kogemust. Ja kõige raskem oli ühe koha peale paigale jääda, mingil põhjusel liikusin ma kogu aeg ette poole. Lõpuks olingi päris basseini servas. Aga üldiselt mulle täitsa meeldis, arvan, et lähen ka järgmisel nädalal. Kadrile eriti ei meeldinud, tema eelistab vesispinningut (sattusin juhuslikult meie kursaõe Kadriga kokku, ta oli ka esimest korda süvaveeaeroobikas, kuna ta tavaliselt käib vesispinningus, aga eile said kohad enne täis, kui ta pileti ära osta jõudis).

Kui juba ajude testimiseks läks...

Your Brain is 67% Female, 33% Male

Your brain leans female You think with your heart, not your head Sweet and considerate, you are a giver But you're tough enough not to let anyone take advantage of you!

What Gender Is Your Brain?

Võru muusikakool 50

Sain mina teada selle nädala keskel, et laupäeval tähistatakse Võru muusikakooli 50-aastaseks saamist. Nii kui ma seda uudist kuulsin, mõtlesin, et peaks minema. Mõeldud-tehtud. Registreerisin ennast ka kontserdi järgsele peole ning seadsingi sammud laupäeval enne kuut Võru kultuurimaja poole. Kogu üritus algas kontserdiga, mille esimeses pooles esinesid muusikakooli praegused õpilased ja palade vahele näidati videoklippe, kus intervjueeriti õpilasi. Kontserdil kõlanud muusika oli super (mulle jätkuvalt meeldib hullupööra tšello kõla, tegelikult oli terve see keelpilliansambel lausa fantastiline) ja laste ütlused olid väga vahvad, nagu alati. Teises pooles esinesid vilistlased. Ma ei teadnudki, et sealt nii tublisid muusikuid sirgunud on, kuigi tegelikult see väga ei üllata.
Peale kontserti tuli aktus, mis oli natuke igavam võrreldes eelnenuga, kuigi näiteks muusikakooli direktriss esitas oma kõne regilauluna, mis tähendas, et kõik laulsid kaasa. Jah tõepoolest, nii üllatav kui see ka pole - saal tõepoolest laulis kaasa. Aga mis seal imestada, saalis olid ju enamus inimesi sellised, kellel muusikaline haridus seljataga. Kuigi see aktus ja need õnnitlused võtsid päris palju aega ja kohati läks pisut igavaks, oli ikkagi ilus.

Külaliste koha pealt niipalju, et kahjuks oli minuvanuseid vilistlasi väga vähe. Paari tuttavat ikkagi nägin ja ka ühte klassiõde keskkoolist, kelle käekäigust mul kohe üldse aimu ei olnud. Aga noh, õpetajaid nägin see-eest kõiki ja kõigi oma õpetajatega sai ka vähemalt paar sõna juttu aetud.

Pidu ise kujunes minu jaoks päris pikaks, kuna jäin ametliku peo lõpuni ja pärast suundus üks seltskond ka afterpartyle ning juhuse tahtel sattusin minagi sinna. Igatahes oli täitsa vahva.