Jaanipäev

Mõtlesin, et kirjutaks siis natuke ka jaanipäevast. Läksin minagi siis massiga kaasa ning põrutasin Muhumaale (tglt enamus massi läks ikkagi Saaremaale, nii et ma pudenesin massist enne Väikse väina tammi maha :P). Koos Jaanika ja Kairiga akkasime siis Tartust bussiga sõitma. Nagu kiuste oli ilm hästi soe, mis tähendas, et pikad riided tuli kõik kotti toppida, minul aga kahjuks Gotfriedi ega ühtegi ta sugulast pole ja nii sai see kott ikkagi pungil täis. Rahvast väga palju bussis ei olnudki, alles Pärnus pidi üks mees maha jääma, sest kohti polnud. Mingi kamp soomlasi tuli ka peale, aga nad läksid omadega pisut alt, sest nad ostsid pileti Virtsu, aga sadamas olid hirmus üllatunud kui bussijuht neile teatas, et praamile saamiseks peavad nad ise endale piletid ostma. Kuivastus sai Kairiga natuke laulu löödud (mille peale Jaanika tegi nägu, et tema neid hulle küll ei tunne) ja siis hakkasime mööda teed astuma, et peatselt ülejäänud seltskonda kohata. Varsti liitusid ka Piret ja Priit jookidega - Piretil kott limonaadi ja siidriga, Priidul õllekast õlal.
Lõke sai tehtud juba rattamatkast tuttavasse kohta mere ääres. Enne kui vorstid valmis said, viidi kõige suuremad huvilised paadiga merele. Mps tegi jälle selle vea, et andis aerud minu kätte. Ega muidu polekski ju midagi olnud, aga paat käis kogu aeg ringiratast (Piretile tegi see hirmsasti nalja). Minu jaoks on millegipärst täiesti ületamatu probleem mõlemat aeru sama sügavale vette saada ja sama kõvasti neid tõmmata. Siis kui me tagasi kuivale maale jõudsime, olid vorstid juba valmis ja puha. Edasi jätkus õhtu söömise ja joomisega. Viimasega ei saanud meesterahvad eriti hakkama, sest õlut jäi väga palju järgi, seda tuli lausa tule kustutamiseks kasutada. Minu eritellimus - maasikafizz- sai kõige enne otsa (Pille aitas :p). Laulda sai ka. Alustasime Saaremaa valsiga, lõpetasime Telegrammiga ja sinna vahele mahtus isegi Mandoliinid öös, aga Öö laps jäi laulmata (no kuidas sa seda ikka laulad kui väljas üldse pimedaks ei lähegi). Kairi ja Pille käisid öösel ujumas ka, mina istusin sel ajal sisse pakituna lõkke ääres. Millalgi 5 ajal (kui päike lõpuks selle meeletu suitsu tagant nähtavale tuli) läksime ära magama.

Hommik tervitas ilusa päikesega. Kairi oli juba Pärnu poole ajama pannud, mina, Jaanika ja Pille olime veel viimased, kes ära ei taibanud minna. Hommikusöök venis õige pikaks. Mitte et me nii kaua söönud oleks, aga muudkui lobisesime seal köögis laua ääres, selle asemel, et õue päikse kätte minna. Lõpuks sai sellest villand ja seekord läksime juba kolmekesi ujuma (mitte et Pille ei oleks juba hommikul enne sööki ujumas käinud). Vesi oli minu jaoks natuke jahedavõitu, teadjamad inimesed väitsid, et mere kohta on see täitsa soe, aga tore oli igal juhul. Pärast suplust lebotasime jälle. Seekord päikese käes (ok, Pille ja Mps kükitasid tglt enamuse ajast varjus). Lõpuks sai lebotamisest villand ja me hakkasime oopis tööd tegema. Esimene katsumus oli puuriida ladumine. Saime hakkama ja isegi püsti jäi see riit. Teiseks katsumuseks oli riisumine. Sai väheke heinateo maiku jälle suhu. Kolmandaks ülesandeks sai tagasi merre minek. Vesi tundus külmem kui hommikupoole, aga ikkagi oli mõnus. Pärast ujumist trikood seljast võttes lendas sealt pisike kala välja, ta vaeseke oli vist surnud, sest muidu oleks ta ju tunda olnud. Nüüd läks kaardipõrguks lahti. Märksõnadeks poti kolm, edasisaatmine ja ülesandmine. Varsti jõudis õhtusöögi aeg ka kätte. Nagu jaanipäevale kohane, sai ikka salatit ja vorsti. Meesterahvad hävitasid seda järgijäänud õlut ja selle päeva lõpuks olid pirnisiider ja jänkujook ka otsas. Peale sööki tuli teade, et minnakse merele ja sellele järgnes küsimus, et kas keegi tahab kaasa minna (kolm korda võite arvata, mida mina vastasin). Seekord ma ei aerutanud, olin hoopis käilakujuks. Ilus oli, päikeseloojang ja puha. Õhtu lõpuks veel üks kaardipõrgu (seekord nad ei jõudnud ära oodata, milla ma kaotan) ja siis magama.

Pille võttis juba veerand seitsme ajal oma Gotfriedi selga ja hakkas Liiva poole astuma, et sealt bussiga Kuressaarde minna. Mina sain pisut kauem magada, enne kui Jaanika mulle äratuse tegi (kahjuks küll ilma kohvi voodisse toomata). Seekord ei olnud peale sööki pikka mökutamist. Kuna pererahvas tahtis ära Orissaarde sõita, siis pidime meiegi sealt lahkuma. Jaanika hakkas sadama poole astuma, mina läksin Piretit tüütama, sest 8.40 bussile ma ei viitsinud minna ja järgmine läks alles 16.35. Igal juhul toimetati mind sinna ilusti kohale (hea oli, sest mu õlad ei kannatanud kotti selga võtta). Alustuseks sai kassipoega kräunutatud (mina paneks talle küll nimeks Niu-Niu-Niu) ja siis viisime vasikatele juua, mille käigus mina loomulikult millegi pehme ja värske sisse astusin. Siis tõusis Priit ka üles ja me mängisime Yatzyt. Priit tegi meile pika puuga ära, aga mida muud saabki oodata kui inimene viskab esimese viskega väikse rea! Pärast sai nats asjalikke asju ka jälle tehtud - koorisime kartuleid ja korjasime piparmünti. Ja heinateo jätkuks hakkasime heinapakke küüni vedama. Nüüd hakkas ilm pilve kiskuma ja jahedaks läks. Mina pidin varsti ära minema, et bussi peale jõuda. Sel hetkel kui ma istusin autosse, millega mind Liivale viidi, tulid esimesed vihmapiisad. Bussipeatusse jõudes sadas juba kõvemini ja järjest tugevamaks sadu läks. Buss aga ei peatunud isegi mitte (järelikult kas oli nii täis, et sinna ei mahtunud enam või siis unustas bussijuht ära, et seal ka peatus oli). Igal juhul tekkis väike paanika, et kuidas ma siis koju saan. Mina oma loogikaga järeldasin, et kui juba see buss täis oli, siis hilisem on ka kindlasti. Helistasin siis Piretile ja mulle tuldi uuesti järgi (arvake ära kes roolis oli). Vähemalt sain kõhu täis süüa. Pärast mõtlesin tükk aega, et kas minna üritama selle 18.25 bussi peale või mitte, aga kuna Priit ka umbes samal ajal bussi peale läks, siis otsustasin ikka proovida. Ja seekord saingi bussi peale. See buss oli lausa pooltühi, sain isegi kahe koha peal laiutada. Alates sealt Pädaste teeristist pidi buss vastassuunas sõitma, sest õige sõidurida oli autosid täis. Terve tee sai pleierit käiatud, ma ei tea, kas asi oli selles, aga Vrõnnadi vrõnn läks meelest ära küll :P Õhtul koju jõudes oli küll ainsaks sihiks voodi.

Igal juhul väga tore jaanipäev oli. Suur aitäh võõrustajatele ja kui kellelgi on mingeid arveid esitada, siis tehke seda.