Haiglaelu

Nagu arvata oli, on see ootamine-vaatamine haiglas üsna igav. Võtsin küll kaasa arvuti ja mõned raamatud ning palati nurgas on ka telekas, aga siiski päevad venivad. Ei jaksa väga kaua järjest midagi teha, sest ühes asendis väsin ära, aga väga palju variante kahjuks ei ole. Sellegipoolest olen jõudnud läbi lugeda pooleli olnud beebiraamatud ja sünnipäevaks saadud Suurepärase ema käsiraamat on poole peal. Nagu kiuste on akna taga ilus päikseline ilm, aga õue jalutama ei lubata. Täna patseerisin natuke koridori peal ringi, sest selg oli juba istumisest täiesti kangeks jäänud (tavaliselt olen ennast ikka rohkem päeva jooksul liigutanud ju).

Iseenesest on palat kahekohaline, aga hetkel olen jälle üksi siin. Tulles oli siin üks naine, kes juba eelmisest õhtust saadik valutanud oli. Tema oigas ja ägises ikka korralikult. Lõpuks reede õhtul lasti ta sünnitusosakonda. Öösel olin üksi palatis, aga laupäeva hommikul tuli järgmine, kellel sünnitust esile kutsuma hakati. Esialgu paistsid arstid väga optimistlikud, et temal kõik toimib hästi ja arvasin, et ta juba enne õhtut sünnitusosakonda viiakse, aga ei viidud. Alles täna umbes tund aega tagasi tuli otsus, et nüüd võib ta järgmisele korrusele minna. Kusjuures tema valutas väga vaikselt, praktiliselt ühtegi oiet ei tulnud, eelmisega võrreldes nagu öö ja päev. Eks näis, kas homme tuleb järgmine.

Vaatamata sellele, et päevad on üsna igavad ja venivad, kaua magada ei saa. Hommikul kell seitse tullakse vereproovi võtma. Pärast seda võib veel natukeseks silma looja lasta, kella kaheksa paiku tuuakse hommikusöök. Mõni aeg pärast hommikusööki tehakse KTG. Palatis on üks aparaat, nii et seda tehakse kordamööda, kui parajasti kaks inimest palatis on. Õhtupoole tehakse seda korra veel ja kuna teistel naistel, kes siit palatist läbi on käinud, on olnud tegemist sünnituse esilekutsumisega, siis neile on KTGd tihedamini tehtud. Nii et loote südametuksed on siin palatis üsna tavapärane heli.

Tuleb tunnistada, et see on olnud mu esimene pikem haiglasolek. Enne seda olen vaid mõned tunnid üksiku protseduuri tarbeks haiglas olnud või siis kedagi külastanud.

Aastaring

Mõtlesin, et teen sünnipäeva puhul väikse tagasivaate möödunud eluaastale.
Algas see ümmargune eluaasta leekide ja tuletõrjujatega - esimest korda elus helistasin häirekeskusesse tulekahjuteatega.
Märtsi lõpus käisin esimest korda elus Küprosel. Reis oli tore, aga tagasi lumisesse Eestisse oli päris kole tulla.
Aprilli keskpaigaks oli kevad siiski niipalju võimust võtnud, et hakkasin tõeliseks linnaratturiks - vana naistekas sai üles otsitud ja natuke kohendatud ning sealtsaadik olen enamasti rattaga tööl käinud.
Mais oli taaskord roheliste rattaretk.
Juunis käisin esimest korda rattarallil, jäin tulemusega rahule ja ratas pidas ka kenasti vastu. Peale jaanipäeva istusin esimest korda elus EMOs. Oli üsna närvesööv kogemus.
Juulis realiseerisin ühe varasema sünnipäevakingituse ja tegin teoks oma ammuse unistuse - langevarjuhüppe.
Augustis proovisin kätt ka Viru Folgi korraldamisele kaasa aitamises. Eks mõningad närvirakud kulusid kindlasti, aga kokkuvõttes oli päris vahva kogemus. Taasiseseisvumispäeval saime kontserdielamuse koos 60 000 inimesega lauluväljakul. Kuu lõpu poole käisime esimest korda kolmekesi reisil, küll vaid kolmepäevasel Rootsi kruiisil.
Septembris tõusin taaskord kõrgustesse - proovisin ära ka paraplaani lennu. Mõned pildidki said tehtud 300 m kõrguselt.
Oktoobris võtsime uue kääbusküüliku. Seekord varjupaigast.
November möödus suuresti koolituste tähe all. Korraldasin tööjuures paar koolitust ja käisin ka ise ühel.
Detsember möödus pidude tähe all - 1. advendi pidu, jõulupidu töökaaslastega, jõulupidu Kambakesega, jõulupidu Ifi perega, jõulupidu oma perega. Sel aastal otsustasime ka endale kuuse tuppa tuua. Päris kena kuusk oli, aga kuuse jalg ei tahtnud seda miskipärast kuidagi otse hoida.
Jaanuaris sattusime tunnistama ühe noore neiu kurba lõppu.
Veebruaris proovisin ära mäesuusatamise. Kuigi teised leidsid, et ma liiga aeglane olen, pean tunnistama, et mulle täitsa meeldis. Pärast suusaretke läksime Ifiga spaasse (tema jaoks esimene kord).
Ja nii saigi aastaring täis. Minu meelest oli päris elamusterohke aasta - uusi elamusi nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Eks näis mida sel eluaastal pakkuda on.

Edasivaade

Eelmise aasta kokkuvõte jäi siin blogis tegemata, aga selle aasta kohta võin juba praegu mõned tähtsündmused välja tuua. Esimene saab ilmselt olema reis Küprosele, teine langevarjuhüpe, mis sel aastal tuleb kindlasti ära teha, sest kardetavasti nad teist korda seda enam ei pikenda ja lõppude lõpuks ma olen ju ammu tahtnud langevarjuga hüpata ning kolmandaks Robbie Williamsi kontsert (jõuluvana arvas, et ma võiks minna).

Nagu näha, jään ma järjest viletsamaks blogijaks. Üldiselt pole selleks aega või siis pole tahtmist kirjutada (alati ei taha kõigest internetis kirjutada). Olen mõelnud ka sellest, et blogi üldse kinni panna. Aga vaatab veel, äkki tuleb millalgi taas vaim peale ja hakkan rohkem kirjutama.

Uus postitus

Vaatasin, et eelmise postituse kommentaariumisse oli Maailmaparandaja kirjutanud, et nõutakse uut postitust. Aga palun, siin on postitus.

Et miks ma nii harva kirjutan... noh, blogid ja blogimine on kuidagi tahaplaanile jäänud. Ei jõua neid eriti lugemagi, ise kirjutama veel vähem. Viimasel ajal pole nagu blogimise tuju ka peale tulnud, isegi kui on võibolla aega leidunud. Lisaks on tekkinud teatav vastumeelsus liigse info postitamise osas internetti. Võibolla on see osaliselt tingitud sellest, et meil on uue kolleegiga viimasel ajal jutuks olnud erinevad blogid, mida ta lugenud on ja see, mida inimesed internetis avaldavad. Mul küll midagi sellist, mida tema lugenud on, ilmselt ei oleks kirja panna ja kui olekski, siis ma ilmselt ei postitaks seda avalikult internetti, aga see on pannud natuke mõtlema selle üle, et mida on mõistlik postitada. Paraku need asjad, mida oleks piisavalt turvaline postitada, ei tundu enam eriti huvitavad, et neid üldse postitada, nii et jah, minu blogi on suhteliselt vaikseks jäänud ja mul on kuri kahtlus, et see ei elavne ka lähiajal. Aga ma arvan, et sellest ei ole hullu - seda rohkem on rääkida, kui sõpradega kokku saame.

Kassiarmastajatele

Mulle näidati ühte huvitavat linki, ei saa seda jagamata jätta. Kõige parem soovitus selles loos oli minu meelest see, et kui kass läheb ülekäte, tuleb tema magamisasemele oma väljaheited jätta, siis saab ta aru, kes siin boss on. :) Aga keda huvitab, lugege ise lähemalt - 6 Adorable Cat Behaviors With Shockingly Evil Explanations

Kevad on kenasti väes...

Nädalavahetusel avasin rattahooaja. Eile ei arvestanud ilmaoludega ja panin pisut liiga paksu jope selga. Täna mõtlesin, et olen targem ja panin õhema jaki, aga ikka hakkas palav (täna oli vist veel soojem kui eile). Õhtupoole see-eest oli riietus täitsa sobilik ja kinnaste kaasavõtmine õigustas ennast.

Vesi on endiselt kõrge. Anne kanal üritab Emajõkke jõuda, palju puudu ei ole, et ka Eedenisse šoppama jõuaks. Kohe sealt silla juurest läheb tee, mis hetkel lõppeb kohe lainetes... kuidagi naljakas tundus see pisike teeotsake kohe veepiiril.

Kevad on enamasti ka suurpuhastuse aeg. Päris suurpuhastust ette pole võtnud, aga eelmine nädal koristasin ühte riiulit kapis, mis alatasa segamini läheb ja täna tuli selline mõte, et peseks aknad ära. Et asi ainult mõtteks ei jääks, tuli see kohe ära teha. Pilt sai selgem. Aga pakendiprügikast oli täna nii täis, et esialgu kahtlustasin, et pean teise kasti otsima. Siiski õnnestus suure vaevaga kogu oma kotitäis sinna pressida.

Maitsetaimed potis läksid sel aastal paremini kasvama kui eelmisel. Päris kena rohelus on. Aga poest ostetud sibul pealseid ajama ei hakanud (ega see mind eriti ei üllatanud, aga mõtlesin, et katsetan ikkagi).

Laulu sees

Mõnikord on ette tulnud arutelu selle üle, kelle nimi mis laulus kõlab. Siiamaani on minuga lihtne olnud - ei ole minu nime üheski laulus mainitud. Täna aga avastasin isa ostetud Koit Toome plaadilt, et tal on üks lugu, kus ka minu nimi sees on. Lõpuks ometi :)

Kui kuidagi ei saa....

... siis kuidagi ikka saab. Ehk siis esimene reaktsioon ei tohiks olla "Ei saa", vaid peaks küsima "kuidas saab?". Seda on viimasel ajal näidanud isiklik kogemus ja eilsel vestlusel ootamatult läbi astunud riigikogu liikmega jõudsime tõdemusele, et see on tihtipeale probleemiks põllumajandustootjate mahemajandamisele üleminekul.

Eelmine nädal tundus olevat mingisugune kuu seis või midagi muud selline, et konfliktid olid kerged tekkima. Õnneks mitte otseselt minuga, aga siiski olin sunnitud vähemal või rohkemal määral sekkuma ja enamasti mõjuvad sellised olukorrad siiski häirivalt.

See nädal on mehed-on-etteaimatavad-nädal. Iseenesest on see muidugi hea, kui oskad inimeste käitumist ette prognoosida. Samas ei ole mul midagi ka üllatuste vastu.

Ja laupäeval siis on iga-aastane Earth Hour - kella 20.30 kuni 21.30 võiks elektriseadmed välja lülitada.

Elu 5 aasta pärast

Komistasin eile juhuslikult ühe dokumendi otsa. Seal see oli küsitluse nr 9 kokkuvõte (kas mäletate veel neid vanu häid aegu, kui Maailmaparandaja iga natukese aja tagant mõne toreda küsimustikuga lagedale tuli?). Küsitlus sisaldas unistuste ametite kõrval ka küsimust, milles pidi ennast ette kujutama 5 aasta pärast. Kui ma natuke neid vastuseid uurisin ja dokumendi koostamise aastat vaatasin, siis selgus, et aasta siis oli 2005. Ehk siis see, mida me tolles küsimustikus ette pidime kujutama, on nüüd käes. Nii et oli päris huvitav lugemine. Mõningad olid oma ennustustes/unistustes täppi pannud, teised mitte nii täppi (mina kaasa arvatud). Kui kellelgi tekkis täpsem huvi ja endal seda faili alles ei ole, siis võin meilile saata selle kokkuvõtte.

3 soovi kuldkalakesele

Maailmaparandaja kutsus mind kuldkalakesele soove esitama. Siin nad on (suvalises järjekorras).
1. Soovin, et meil õnnestuks paremini ja kindlamalt ajada rohelist poliitikat ning üldsus paremini mõistaks meie mõtteid ja eesmärke.
2. Soovin, et ööpäevas oleks 36 tundi (mõned tunnid tööpäevale lisaks ja ülejäänud töövälise aja hulgas).
3. Soovin sellist kodu ja peret, millest ma unistanud olen.

Ei oskagi seda mängu kellelegi edasi suunata. Kõik kes tunnevad, et tahaksid oma soove kuldkalakesele kirja panna, olete teretulnud seda tegema selle sama postituse kommentaariumis.

Küsimus nime-ekspertidele

Mis teie arvate, kas Neenu on mehe või naise nimi?

Lubadused, lubadused

Eile sai täidetud üks uusaastaülesanne/lubadus. Autol on uued kojamehed. Vahetamine ei olnud üldse nii lihtne, kui on abis inimene, kes seda kunagi varem teinud ei ole. Aga tehtud sai. Ja uued on ikka paremad küll :)

Vaatasin üle ka teised selleks aastaks püstitatud ülesanded. Üks vahib mulle pidevalt laest vastu ja tuletab ennast meelde, aga ehituspood on ju tervelt mõnisada meetrit kodust... Verd pole ka sel aastal anda jõudnud, kuigi mõte on pidevalt peas, et võiks seda teha... aga aasta pole veel läbi ka ju.

Pilguheit lõppevale aastale

Kuigi Kambakese jõulupeol sai juba räägitud natuke lõppevast aastast, teen siia ka kokkuvõtte (taaskord märksõnade abil, suvalises järjekorras).

Vabatahtlik - nii tavapärases mõistes Loodussõbralike toodete kampaanias ja autovaba päeva ettevalmistamises, kui ka natuke teise nurga alt, rohkem korralduse poolega seotud ja suurema vastutusega Roheliste Rattaretkel... eks näis, kas järgmisel aastal sujuvad asjad paremini
Silmaringi avardamine - keskkonnateemialistel loengutel ja filmiõhtutel Keskkonnahariduskeskuses (aasta alguses) ja Maailmakohvikus (aasta lõpus) - väga mõnus ajaveetmine on olnud
Probleemid tehnikaga - teleka parandus, mobiili parandus, autoga samuti mõned probleemid (sumpa parandus, rehvi katkisõitmine), netijamad.... kuidagi kuhjuvad sellised asjad
Reisid - kuidagi palju on sattunud välisreise sellesse aastasse - Leedu, London, Taani, Frankfurt/Oder... kõik reisid olid erineva seltskonnaga, erinevatel põhjustel ja pakkusid uusi elamusi. Kõige unustamatumaks jääb siiski ilmselt viimane :p
Töökoha vahetus - otsus ala vahetada sündis ja sai teoks. Kahetsenud ei ole, pigem olen siiani ikkagi rahul oma otsusega. Uusi kogemusi ja teadmisi tuleb juurde. Ja tutvusi ka muidugi.
Traditsioonid - Kambakese kanuumatka, rattamatka ja jõulupidu võib küll juba traditsioonideks nimetada. Ja ühist jaanipäeva ka. Kuigi sel aastal olin ebatraditsiooniliselt mina võõrustajaks (meil pole varem olnud sellist kohta, kus jaanipäeva pidada). Tegelikult peaks vist ära mainima ka aastavahetuse... kellegi juures on ikka olnud ühine pidu väljakuulutatud, iseasi muidugi kui palju inimesi kohale on tulnud. Ja muidugi ka meestepäev ja naistepäev ;) Meil on päris palju traditsioone, kas pole.
Ja üks teine traditsioon ka - Tartu rattamaraton. 3. kord siis sel aastal.
Kultuurielamused - neist märkimisväärseimad on kindlasti Ruja rockooper ja Edit Piafi film... huvitaval kombel jagasin ma neid mõlemaid sama inimesega (seda rohkem on kahju sellest, et ta varsti Tallinna kolib...). Lisaks veel mõned kontserdid.
Pealinn - erinevate kohustuste ja ettevõtmiste tõttu on sel aastal väga tihti tulnud pealinnas käia. Sellega on kaasnenud ka külaskäigud neile inimestele, kellel varem pole külas käinud või kes vahepeal on kolinud. Ja natuke selgemaks olen ka seda linna saanud (kuigi väga väikese osa), aga mingi loogika ja seosed hakkavad vaikselt kujunema. Vähemalt trammiga bussijaamast Balti jaama oskan sõita :D
Erakond - eelmise märksõnaga on tihedalt seotud erakond, st enamus Tallinnas käike on ühel või teisel moel erakonnaga seotud olnud. Igasugu üritustest olen osa võtnud ja kohustusi endale poolkogemata saanud. Ja ka raskeid valikuid tegema pidanud, kuna mitmes kohas korraga olla ei saa.
Pere - mõned tähtsamad perekondlikud sündmused: juubelid (ema 50, vanaema 80), venna abiellumine (mis ometigi ei tekita nii positiivseid emotsioone, kui võiks...) ja aasta kõige kurvem sündmus - vanaisa surm.
Esmakordselt - esimest korda käisin ujumas Anne kanalis, esimest korda jäime rattamatkal olles rongist maha (õnneks oli paps nõus mind koos rattaga Oravalt Tartusse tooma), esimest korda jäin autoga lumme kinni nii, et tuli välja tõmmata... neid asju, mida ma sel aastal esimest korda tegin, on kindlasti veel väga palju, aga eespool mainitud olid eredamalt meeles

Eelmise aasta lubaduste kohta nii palju, et tegelikult oli paar käegakatsutavat lubadust ka - ID-kaart muretseda ja autol õli ära vahetada. Mõlema kohta saab öelda tehtud :)

Ohutus ennekõike

Kuigi ma ütlesin ülevaatue onule, et käin veel oktoobri kuu jooksul oma auto tulekustutiga kontrollis ära (sel hetkel oli oktoobrit nii umbes nädala jagu järel), juhtus nii nagu ma kahtlustain - ei jõudnud sinna eelmisel nädalal. Aga palju puudu ei jäänud. Viisin eile kontrolli ja täna sain kätte, nii et nüüd on jälle tempel peal, et sobib kustutamiseks küll. Ja kuna ma juba olin tuleohutustarvetega kauplevas ettevõttes, otustasin korralik kodanik olla ja ostsin kaks suitsuandurit ka endale. Nüüd on ainult veel sellest koera sabast vaja üle saada ja need lakke kinnitada (ehk siis kaks auku kummagi toa lakke tekitada). Sellega seoses tekkis mul kurikaval mõte nõuda vastuteene mõnelt neist meeskolleegidest, kelle nõusid ma pea iga päev pesema pean (aga olgu siinkohal ära öeldud, et ega ma neil seda "teenust" rahus nautida ei lase - pidevad vihjed ja sarkastilised märkused käivad sinna juurde). Teine variant on muidugi see ise ära teha, mis tegelikult tundub isegi parem (teate küll, tänapäeva iseseisvad naised :p).

Meil on elu keset metsa

http://www.hooliveesti.ee/index.php?menyy=6

Selle looga tuleb alati meelde 2003. aasta keskkonnafestival Rõuges...

Pisut tähelepanekuid

See on hämmastav, kuidas mõnikord inimene ei märka seda, mis tema ümber toimub. Ei olnud ma õieti teadvustanud endale seda uut tänavat, mis Võrru tehtud on ning sama moodi ei olnud tähele pannud ka seda, milline näeb välja nüüd see Koreli oja serv, mida mööda sai 3 aastat kooli käidud (keskkooli ajal). Minu mälus on pilt võsa vahel kulgevast rajast ja kui ma nüüd eile sealt samast jalutasin, avastasin, et see kõik on korda tehtud, võsa maha lõigatud ning mõned kased jäetud maastikku ilmestama. Vaatepilt oli kena. Lisaks sellele on muidugi ka uus spordihoone, millest ma kunagi lähedalt mööda polnud läinud, vaid kaugelt oli kumanud mulle see kollane otsasein, mis Räpina mnt-lt hästi näha on. Lisaks on sinna kõrvale kerkinud veel üks ostukeskus, mis järgmisel nädalal avatakse. Lisaks muudele poodidele tuleb sinna ka Maksimarket (see on siis teine Maksimarket Võrus... Tartus näiteks on vaid üks). Ja kuna minu pühapäevase jalutuskäigu lõppsiht oli ikkagi bussijaam, siis avastasin sedagi, et bussijaama kõrval ka pole enam võsa (seda, et Tartu tänava ääres seda enam ei ole, olin ma ennegi tähele pannud, aga bussijaama poolt polnud ma ammu seda asja enam vaadanud). Kuna mul oli fotokas kaasas, lisan siia juurde ka ühe pildi kohast, kus enne oli tihe võsa.


P.S. Täna näiteks ei märganud nii mina kui ka mõned teised kolleegid, kuhu see aeg küll kadus... järsku oli tööpäev läbi.

Selle aasta pidustused läbi

Nädalavahetusel sai Võrus kah pidu ära peetud. Vennalt sain "Gaia kättemaksu" kingituseks (no ma ise tegelikult "vihjasin", et ma seda tahaks), vanaema-vanaisa kinkisid raha, et ma ise endale raamatuid ostaks. Ma usun, et see kulub nende peale ära ka.

Lisaks kõigele muule tegelesin sellise vajaliku asjaga nagu auto puhastamine. Oli teine juba suht sodiseks seest muutunud. Ja selle puhastamise käigus leidsin ühe pastaka, millist ma endal küll ei mäleta kunagi olnud olevat. Selline roheline ja kirjaga "50 aastat Eesti looduskaitses". Seega, kui keegi puudust tunneb taolisest kirjapulgast, andke teada, tagastan omanikule.


Võtsin koju oma uue mänguasja ka kaasa. Ja üritasin kassist ilusat pilti saada. Nii andekas minu oma ei ole nagu Casper, aga tänu õigel hetkel haigutamisele sain ma päris laheda pildi.

Kolmesajandamas

Kõigile neile, kes leiavad, et Eestis on jubedaid poliitikuid, siis siit saate näha videot ühest intsidendist, mis leidis aset Venetsueela presidendi ja Hispaania kuninga vahel. Seda tüüpi vaadates tunduvad Eesti poliitikud lausa viisakuse ja demokraatia võrdkujud :p

Sellest Chavezist olen ma viimasel ajal üht koma teist kuulnud, kuna üks minu lõunasöögikaaslastest on Venetsueelast.

Täna tuli lõunalauas teemaks ka see, et eesti naised abielluvad välismaalastega. Üks seletus, mis välja käidi oli selline, et turg on avanenud ja eesti mehed ei suuda konkurentsis püsida :p:p:p Teine hea teooria oli see, et kõik eesti mehed võiksid abielluda välismaalasest naisega ja eesti naised välismaalasest mehega ja eestlasi oleks kohe kaks korda rohkem :)

P.S. See postitus siin on kolmesajas.

Huumorit

Sain eile sellise lingi. Mõningad pildid on päris naljakad. Aga ettevaatust kasutamisel - on oht, et jäädki järgmist ja järgmist ja järgmist klõpsima...

Visadus viib sihile

Pärast mitmeid analüüside andmisi tunnistati mind lõpuks doonorluseks kõlbulikuks ja täna käisimegi verd andmas. Selle ilusa punase kruusi sain pärast (ma olin seda juba ammu igatsenud). Sügisel võin ma tegelikult jälle minna.

Mis ma siis veel sel nädalal teinud olen? Kohvikus istunud, pubis istunud, Pirogovis lebotanud, külas käinud, hispaania keelt natuke õppinud ja natuke reisiks vajalikke ettevalmistusi ka teinud (kui keegi veel ei tea, siis järgmisest kolmapeävast kuni 3. augustini viibib kambakese kolmeliikmeline esindus Saksamaal Hannah'l külas).

Üks asi veel, mis mul sel nädalal tekkis - kohutav isu oliivide järele. Teisipäeval sõin, eile sõin ja täna õhtul ostsin ka. Nii nämmad :) Ja muide, kas olete poes märganud maitsestatud kõrsi piima jaoks? Eedenis sai neid täna degusteerida. Karamelli oma oli täitsa hea.