29. november 2014

Poolel teel

20 nädalat sai kolmapäeval täis. Enesetunne on normaalne, isegi kolmepäevase bussireisi Jyväskylässe elasime kenasti üle. Lõpuks said kõik meesterahvad bussis aru, miks ma alkoholi ei taha (minu meelest on kõht ilusasti näha, aga paistab, et kõik ei oska seda siiski märgata). Aprill tundub endiselt jube kaugel, aga küll ta lõpuks kätte tuleb. Esmaspäevane ultraheli näitas, et tegemist on poisiga, nii et nüüd teame milliseid nimesid mõtlema hakata.

8. november 2014

Vala veini

Tegelikult olin ma Jaan Söödi juubelikontserti juba korra kuulnud. Suvel Käsmus Viru folgi lõppkontserdina. Tagantjärele võib öelda, et eelmisel laupäeval Vanemuise kontserdimajas kuuldud kontsert ei olnud päris see sama. Näiteks ei olnud Käsmus Ivo Linnat ja Lauri Saatpalu laval. Ivo Linna esitusest meeldis mulle kõige rohkem Palavik. See kõlas täpselt sama pehmel toonil nagu siis kui Tõun seda esitab. Väga mõnus laul. Saatpalu üllatas mind ka. Nad laulsid Söödiga mõned laulud koos ja see oli hämmastav, kuidas nende hääled kokku kõlasid. Arvasin, et Saatpalu hääl on selline, mis alati välja kostab, aga koos Söödiga lauldud Jäljed kõlas lihtsalt nii ideaalselt kokku, et vahepeal oli tunne nagu ainult üks mees laulaks, kuigi näed, et mõlemal suud liiguvad. Ja laulu Mind sa ei tea ei olnudki ma vist enne live'is kuulnud.
Kontserdi teine pool tuli juba tuttavam ette, kuna need külalised olid ka Käsmus, aga häid etteasteid võib ikka ja alati uuesti kuulata. Igal juhul oli väga hea kontsert ja omas mulle igal juhul positiivset mõju - päeval alanud kerge peavalu kadus kontserdi ajal.
Lõpetuseks tehti üheskoos Üksinduse valssi, nii et kolm korda võite arvata, mis lugu mul koduteel kummitas.