Krokodill

Sest kolle K r o k o d i l, kellest juba Massingi pühhapäwa wahheluggemistes rägitakse, ei olle middagi muud kui üks suur 20 kunni 50 pikkune wee sees ellaw sissalik. Temma ellab Egiptuse maal wee sees, kõige ennamist sures N i l i jões, kust temma monnikord ka kuiwale maale lähheb, sööb kallu ja muud ellajaid, poisikesi ja tüttarlapsi, ja leppib - kui parremat toitu ei olle - ka täiskaswand Egiptuse rahwaga (Fr. R. Kreutzwald. Ma-ilm ja mõnda mis seal sees leida on. Tartu, 1849).*

Ei, sellest ei tule siin zooloogiline sissekanne nagu te ekslikult võite pealkirja järgi arvata. See siin on ajendatud hoopis Vana Baskini teatri samanimelisest etendusest. Just sellest, mida vaatamast ma natuke aega tagasi tulin.
Et kuidas siis oli? No tegu oli Dostojevski "aktualiseerimisega", näidend oli tehtud samanimelise jutustuse põhjal. Pidi olema komöödia, aga minu meelest ei olnud väga naljakas, võibolla paari koha peal võttis muigama. Näitlejad iseenesest olid muidugi head, isegi Hendrik Normanni aktsiad minu silmis tõusid (seoses Uuno hommikuprogrammiga olid nad enne vägagi madalal, ta on seal nii vastik ja näägutav).
Probleemid mida seal käsitleti olid rohkem või vähem tuttavad, aga kogu asi jäi kuidagi kahvatuks. Ma arvan, et ma poleks midagi kaotanud, kui ma poleks seda etendust näinud.

Kuu aja pärast on järgmine teatrisse minek, siis vaatan etendust, mille kohta ma usaldusväärsetest allikatest kiidusõnu kuulnud olen, nii et tõotab tulla parem teatrielamus.

* see tekst pärineb kavast

Nädalavahetus filmide seltsis

Selle nädalavahetuse märksõnaks sai filmid.
Reedel vaatasin filmi nimega Kalendritüdrukud (tegelikult ma tahtsin vaadata filmi Ocean's 12, aga see ei läinud käima mingil imelikul põhjusel või õigem oleks öelda, et käima küll läks, aga oli olukord pilt on, häält ei ole ja nii ei tahtnud ma seda filmi kohe mitte vaadata). Kes sellest filmist midagi kuulnud pole, siis neile teadmiseks, et film räägib keskealistest naistest, kes otsustavad teha kalendri, kus nad poseerivad alasti (strateegilised kohad varjatud muidugi), et annetada raha kohalikule haiglale. Väga armas lugu minu meelest, ilusad maastikuvaated (sündmused arenevad ühes Inglise väikelinnas) ja mõnus huumor. Eriti peaks seda vaatama ilmselt naised, kes on nii umbes 40. eluaasta kandis ja muretsevad selle pärast, et nad enam nii head välja ei näe kui 20-aastaselt.
Laupäeval siis lõpuks (pärast seda kui videomakk keeldus koostööd tegemast ja me algselt plaanis olnud filmi ei saanud) jäid kavva filmid After sunset ning Ruudi. Esimene film oli sellise suht tavapärase osav-varas-kes-tahab-pensionile-jääda-aga-enne-teeb-veel-ühe-viimase-töö süžeega, aga teostus oli päris lõbus. Brosnanil on veel üks sarnane film - Thomas Crowni afäär, too oli ka päris hea, aga seal oli politseinikuks, kes teda jahtis, naine, seega ma usun, et ei pea üle rääkima, kuidas nende suhted arenesid. Selles osas oli see laupäevane film lõbusam ja üllatavam.
Ruudi oli ka tore. Tuttavad kohad, mõnusad lapselikud naljad (eriti toredad olid vaesus ja vanadus) ning natuke aktsiooni ka. Tuleb veelkord tõdeda, et kui Sigade revolutsioon välja arvata, on kõik viimastel aastatel tehtud eesti filmid, mida mina näinud olen, väga head olnud.
Täna siis tegima teise katse videomakiga ja saime ta tööle ka. Seega sai vaadatud film Before sunset (mis on tegelikult Before sunrise'i järg, aga teatud arusaamatuste tõttu meil seda praegu polnud). See oli hoopis teistmoodi film. Põhimõtteliselt vaataja lihtsalt kuulab pealt kahe inimese dialoogi. Ja see oli väga huvitav dialoog. Kohati tundus mulle, et see naine räägib seda, mida mina mõtlen. Ja ma loodan, et sellel enam kolmandat osa ei ole, sest mehe näoilme järgi filmi lõpus sai väga hästi järeldada, kuidas lugu edasi läks ja ma ei tahaks, et keegi režissöör sellega jändama hakkaks. Aga millalgi tuleb see esimene osa ka kindlasti ära vaadata.

Optimist :D

Niih, Piretil oli blogis jälle üks test. Tegin minagi selle testi ja tulemus on siin (testi teemaks oli, et kas oled optimist või pessimist):

Congratulations! You're the eternal optimist, a regular "Sunshine Day" of a person. When it rains, you think about how good the water is for the flowers and trees rather than how wet you're getting. More likely to trust someone than not, you always see the good in people. Sure, that opens you up for a few let-downs, but that's okay — your great attitude will help you deal with them if and when they come. In the long run, it doesn't really matter at all; everything's going to be all right! You like meeting new people and thoroughly enjoy their companionship. In a nutshell, you just don't dwell on small failures — you learn from your mistakes and do your best to make everyone around you happy to be alive. Keep it up!

Mis ma oskan öelda? Elu on lill!

Tänase päevaga sobib see testitulemus väga hästi, sest täna oli positiivne päev. Päris mitu meeldivat üllatust oli kohe. Ja nädalavahetus oli ka tore.

Usuõpetuse loeng

Õppejõud Sööt ja InBoil on ainet vahetanud ja andsid seekord usuõpetuse teemalise loengu. Toimus see siis Jaani kirikus. Algas lauluga Oh Jesus, my Lord. Edasi läks pisut ilmalikumaks, kuigi tuleb tõdeda, et jumala ja taeva teema oli ikkagi läbiv. Erakordne oli ka see vaikus milles kuulajaskond istus. Alles päris lõpus, kui taheti veel õppejõudusid kõnelemas kuulda, tehti ka lärmi.
Aga meie kõrval istus üks tõeline fänn, kes elas kogu aja kaasa ja seda vägagi hingega. Ja loomulikult oli ka Riin kohal.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et oli väga hea ja rahulik loeng. Oleks võinud aint pikem olla.

Blogimisraskused

Järjekordselt tuleb tõdeda, et kui ajul oleks otseühendus blogiga, siis siin oleks nii mitmedki sissekanded rohkem, sest aeg-ajalt tuleb mul igasuguseid mõtteid, mida võiks blogisse kirjutada. Tavaliselt tulevad nad aga sel hetkel, kui ma ei viibi arvuti läheduses või siis lihtsalt pole aega kirjutada. Praegu on sama lugu - istun küll arvuti taga, aga olen tänases siblimisest üsna väsinud ja kell on ka palju, nii et midagi asjalikku küll kirjutada ei jõua. Seega tuleb neil, kes mingit asjalikku sissekannet ootavad, veel kannatada.

P.S. Muide, kogesin täna, et see trikk et koer jalutusrihma ümber inimese jalgade keerab (nii et viimane kohe kindlasti ümber kukuks, kui vaid sammu astuks), ei olegi ainult filmitrikk, nad teevadki nii.

Lõhkuda, lammutada, põletada

... olid selle nädalavahetuse märksõnad. Et mida ma siis lõhkusin ja lammutasin? Maja. Mitte enda oma. Teise inimese maja on ju ikka hea lõhkuda :p Majaomanik ise oli asjaga rahul, muide. Ja et mitte kogu lõhkumise au enda peale võtta, siis mainin ära, et seal oli veel hävituslike kalduvustega inimesi peale minu. Eile oli meid päris korralik kambake, täna olime ainult kolmekesi. Teistel olid täna muud tegemised.
Igatahes minu lemmik tööriist sel nädalavahetusel oli raudkang, mille teises otsas on sõrg. Sellega oli nii tore seina pealt krohvi maha lüüa ja traati ära urgitseda ja naelu välja tõmmata.
Ja minu jaoks ei jäänud Karepa sugugi mitte viimaseks välipeoks sel aastal, sest ühel hetkel läks meil ikkagi kõht tühjaks ja siis tehti väljas šašlõkki. Juurde veel kena lõke keset õue ja mida veel tahta. Noh meestel oli veel õlu ka tegelikult. Double Bock kui täpne olla. Nad pakkusid seda mitu korda mulle ka, aga kui ma lubasin selle järgmine kord vastu võtta ja maha kallata, siis nad enam ei tüüdanud mind selle õllega.

Vat selline oli minu nädalavahetus. Mina olen rahul (nagu ma aru sain, siis ka majaomanik on tehtud tööga rahul), aga paraku annab tunda, et pole ikka harjunud sellise asjaga - praegu on suht kõva väsimus kallal. Ja ma ei taha praegu mõeldagi selle peale, mida mu lihased homme teevad. Aga lohutagem ennast sellega, et lihasvalu läheb paari päevaga tavaliselt üle.

Dogma

Sain millalgi listi kaudu kirja, et neljapäeviti toimuvad paralleelselt loengukursega "Piibel õhtumaise kultuuri alustekstsina" filmiõhtud ja sel neljapäeval on kavas film "Dogma". Olin sellest filmist kuulnud ning otsustasin see oma silmaga ära vaadata. Ei pidanud kahetsema, sest tegu oli väärt filmiga ja tekitas igasuguseid huvitavaid ideid selle teema suhtes. Igatahes soovitan seda filmi soojalt.

Aga tundub, et täna ei jää viimaseks korraks keemia ringis filmi vaadata, sest nii mõndagi filmi, mis veel kavas on, tahaks näha.