Laulu sees

Mõnikord on ette tulnud arutelu selle üle, kelle nimi mis laulus kõlab. Siiamaani on minuga lihtne olnud - ei ole minu nime üheski laulus mainitud. Täna aga avastasin isa ostetud Koit Toome plaadilt, et tal on üks lugu, kus ka minu nimi sees on. Lõpuks ometi :)

Kui kuidagi ei saa....

... siis kuidagi ikka saab. Ehk siis esimene reaktsioon ei tohiks olla "Ei saa", vaid peaks küsima "kuidas saab?". Seda on viimasel ajal näidanud isiklik kogemus ja eilsel vestlusel ootamatult läbi astunud riigikogu liikmega jõudsime tõdemusele, et see on tihtipeale probleemiks põllumajandustootjate mahemajandamisele üleminekul.

Eelmine nädal tundus olevat mingisugune kuu seis või midagi muud selline, et konfliktid olid kerged tekkima. Õnneks mitte otseselt minuga, aga siiski olin sunnitud vähemal või rohkemal määral sekkuma ja enamasti mõjuvad sellised olukorrad siiski häirivalt.

See nädal on mehed-on-etteaimatavad-nädal. Iseenesest on see muidugi hea, kui oskad inimeste käitumist ette prognoosida. Samas ei ole mul midagi ka üllatuste vastu.

Ja laupäeval siis on iga-aastane Earth Hour - kella 20.30 kuni 21.30 võiks elektriseadmed välja lülitada.

Elu 5 aasta pärast

Komistasin eile juhuslikult ühe dokumendi otsa. Seal see oli küsitluse nr 9 kokkuvõte (kas mäletate veel neid vanu häid aegu, kui Maailmaparandaja iga natukese aja tagant mõne toreda küsimustikuga lagedale tuli?). Küsitlus sisaldas unistuste ametite kõrval ka küsimust, milles pidi ennast ette kujutama 5 aasta pärast. Kui ma natuke neid vastuseid uurisin ja dokumendi koostamise aastat vaatasin, siis selgus, et aasta siis oli 2005. Ehk siis see, mida me tolles küsimustikus ette pidime kujutama, on nüüd käes. Nii et oli päris huvitav lugemine. Mõningad olid oma ennustustes/unistustes täppi pannud, teised mitte nii täppi (mina kaasa arvatud). Kui kellelgi tekkis täpsem huvi ja endal seda faili alles ei ole, siis võin meilile saata selle kokkuvõtte.

Mere laulud ja Eesti laulud

Neljapäeval käisin kontserdil. Marko ja Virve laulsid merelaule. Alguses Virve, siis Marko ja siis mõlemad koos. Täitsa vahva oli (muidugi olin mina rohkem Marko pärast läinud, aga teelikult olid Virve laulud ja eriti vahepalad ka väga vahvad). Aga saalis ringi vaadates tundsin ennast vähemuses. Nii umbes 90% kontserdikülastajatest oli 50+...

Aga muusikast veel rääkides, vaatasin pühapäeval ka seda Eesti laulu võistlust (reedel oli parematki teha sel ajal). Tuleb tunnistada, et parim osa sellest oli hoopis võistlus Pean saama Eurovisioonile, muidu suren 2010. Märt ja Ott on lihtsalt geniaalsed tüübid.

Võiduloo kohta nii palju, et ega ta minu meelest midagi erilist ei ole. Laulja tundub kuidagi selline tavaline edevmees. Ja ma ei saa lahti tundest, nagu ma oleks seda tüüpi kusagil varem näinud (või ta lihtsalt meenutab mulle kedagi). Silma jäi ka see, et Eesti laulu finaalis oli päris mitu Superstaari saate finalisti.

Sünnipäeva järelkaja

Sünnipäev on selleks aastaks möödas (nagu töökaaslane ütles, on nüüd keskiga käes :p).

Laupäevane päev möödus koristades ja kokates (muuhulgas keerasime Mätta Räpsajaga Kräsupea kokku). Õhtul oli pidu ja pillerkaar, seekord must-valge. Enamus oli päris kenasti stiili järginud. Alkoholi saabus kohale nii palju, et rõdu on siiamaani pudeleid täis, nii et peaks ka järgmise peo jaoks ehk jaguma. Pisut läbu oli ka, aga plekki järele ei jäänud (sellest on ikka kasu, kui plekki kohe töödelda :p).

Ühel hetkel otsustasime ööklubisse liikuda. Kuna Tallinnas oli naistele tasuta, siis diskrimineerisime meie ainsat meest, kes kaasa tuli ja läksime sinna. Rahvast oli palju ja muusika polnud päris kõigi meie maitse, nii et ühel hetkel seltskond jagunes - mõned jäid sinna, mõned liikusid Poolde Kuute ja meie jupijumalaga liikusime Maasikasse (väikese vahepõikega Atlantise ukse taha). Vahe oli väga tuntav, nii muusika kui rahva osas. Ja kui esialgu tantsisime kahekesi, siis ühel hetkel hakkasid mehepojad meid piirama - ühed läksid, teised tulid. Koju jõudsime nii poole kuue paiku.

Järgmiseks hommikuks planeeritud pannkooke me teha ei jõudnud, kuna uneaega jäi väheks. Kiire hommikusöök ja tuli võtta suund meeste määratud paika (esialgu ei tahtnud nad küll avaldada, kus see paik on). Meie ekipaaž jõudis kohale täpselt 11.30. Seal saime kõik lilled koos musiga. Edasi jätkus sõit meeste juhtimisel. Meil käis äraarvamismäng, et kuhu minek on. Tuleb tunnistada, et ära me ei arvanud. Nii et oli üllatus, kui nägime sihtkohas hobuseid ja regesid. Natuke sättimist ja võis kohad reel sisse võtta. Meie hobune küll üritas korra meid maha veeretada (minu puhul see ka õnnestus, aga ma hüppasin kiirelt tagasi), aga edasi läks sõit siiski nagu lepase reega. Metsas ootas meid lõkkease, kuhu tehti lõke ja mehed kraamisid kaasavõetud söögikraami välja. Kinnitasime keha ja asusime tagasiteele. Paremate fotojäädvustuste eesmärgil vahetati pisut kohti, nii et meie 100% naiste reest (ka hobune oli emane), sai enam mitte päris naiste regi.

Peale reesõitu toimus väike ümbersruktureerimine ka autodes - saarde sõitjad võtsid kohe suuna kodu poole ja ülejäänud autod suundusid tagasi Tartusse. Kuna hommikul ei olnud jõudnud koristamisega tegeleda, ootas mind kodus pesemata nõude hunnik, mida tuli pesta vannitoas, sest köögikraan oli laupäeval otsustanud koostöölepingu üles ütelda. Õnneks oli jupijumal nii hea ja aitas mul nõud ära pesta, nii et läks päris kiirelt.

Eile pidasin koos töökaaslasega, kellel oli pühapäeval õige päev, tööjuures sünnipäeva. Meestel oli muidugi hea - lauda katma ei pidanud, ainult lilled tuli muretseda. Ja meiegi töökaaslasega olime ülesanded ära jaganud - minu kanda jäi soolase hankimine ja tema tõi tordi ja šampuse. Õnnitlejaid (nii sünnipäeva kui naistepäeva puhul) oli päris palju, nii et lilli kogunes kenake hulk.

Õhtuks kutsusin parajasti Lõuna-Eestis paiknevad sõbrad uuesti külla, et ikkagi need pannkoogid ära teha. Kui kõht sai täis, asusime filme vaatama. Kõigepealt tutvusime filmilindi vahendusel mõnede Islandi vaatamisväärsustega ja siis vaatasime naistepäevaks tõelist naistekat - Bridget Jones'i päevikute teist osa.

Vot nii kulgesid sel aastal sünnipäeva/naistepäeva tähistamised.