Tööpostilt

Kui kellelgi on tekkinud küsimus, et miks need ilmad nii palavad peavad olema, siis mina tean vastust - see on sellepärast, et mina tööl olen. Kui mul poleks mingeid kohustusi ja ma võiks vabalt rannas vedeleda, siis oleks ilmad kindlasti vihmased ja külmad. Raudne laks. Igatahes nüüd ma siin võitlen siis ülessulamisega. Esmaspäev oli kõige hullem. Ma kartsin tõesti, et tööpäeva lõpuks on ainult üks loiguke järel selle koha peal, kus ma istun. Õhk ei liikunud absoluutselt ja nagu ikka kivimaja viimasel korrusel, kütab ka siin meeletult. Õnneks oli ülemus ise ka tol päeval siin. Ka temal oli palav. Lõpuks ta leidis, et peaks vist ventilaatori ostma. Ja järgmisel päeval tööle tulles oligi ventilaator olemas. Nüüd on meil vähemalt õhku :) Aga see tool, mille peal ma istun, on tõeline nuhtlus. Mingi kunstnaha moodi asi on siia peale pandud ja ta ajab mu jalad nii higistama, et mul praegugi kleidisaba märg. Nõme!
Aga Kätlin igal juhul asus meil siin keskkonnajuhtimissüsteemi ellu viima. Tekitas joogitaarale eraldi prügikasti ja pani seina peale paberi, kus on kirjas, mida sinna panna tohib ja mida mitte :) Ühte prügikasti on veel vaja, siis saab olme ja vanapaberi ka eraldi panna. Paberit me tglt üritame juba säästlikult kasutada - printimisel nässuläinud paberit kasutame teistkordselt.

Ahjaa, eilsest aastapäeva tähistamisest ka natuke. Meid oli küll vähe seal aga ikkagi oli tore. Läbivaks teemaks said kaaluprobleemid, kuna nurgas oli kaal ja me tegime selle vea, et astusime sinna peale. Mina tegelikult ei kurda. Ma olen oma optimaalkaalu saavutanud. Nüüd peaks vaatama, et enam juurde ei võtaks. Mõni inimene aga halas terve õhtu selle üle kui palju ta nüüd kaalub. Siit moraal - ei maksa ikka nii kergemeelselt kaalule ronida.
Nodzu filmi vaatasime ka. Kohati oli päris naljakas, aga noh, ta ikka veits lastekas. Veider oli see, et kasseti laguses oli sellesama filmi treiler...