Sushiõhtu

Eile tehti Raatuse ühikas sushit. Põhiliselt tegi seda Hannah. Mina ja Vivian aitasime hakkida ning Chris puhastas kala (pärast pikka pealekäimist). Kuna ma istusin strateegiliselt olulise koha peal, siis langes minu õlule ka kokku keeratud sushi-rulli juppideks lõikamine. Muidu tulid enam-vähem tükid, aga need, millele Rama sulatatud juustu vahele pandud sai, lagunesid natuke ära.

A seltskond oli huvitav. Kogu aeg vooris mingisugust rahvast sisse välja. Mina olin enne kogu kohalkäinud inimhulgast vast veerandit näinud. Ja mingil huvitaval põhjusel oli naissoo esindajaid kaks korda rohkem kui mehi (kõik kohalolnud mehed olid selle boksi elanikud). Üks tüüp oli veider. Alguses hoidis pisut omaette, vahepeal vaatas toas multikaid ning leidis, et inimesed peaksid rääkimise asemel laulude sõnu kuulama (tema toast kostus suhteliselt vali muusika). Mingil hetkel hakkas ta natuke rohkem suhtlema. Ja muide, kõnealune noormees on eestlane. Tal pidi küll rootsi pass olema, aga põhimõtteliselt on tegu siiski eestlasega. Hannah millegipärast ei uskunud, et ta eesti keelt oskab rääkida. Pärast vist jäi ikka uskuma.

Aga üldiselt oli väga tore üritus. Internatsionaalne veel pealekauba. Ma arvan, et sakslasi oli seltskonnas vist kõige rohkem. Päris huvitav oli see kui köögis viibis 5 inimest, neist 3 olid sakslased (ning ülejäänud 2 ehk mina ja Vivian saame saksa keelest aru küll) ja Hannah rääkis teise sakslasega inglise keeles. Meie loomulikult ei saanud sellekohast märkust tegemata jätta. See ühelt keelelt teisele mineks on tegelikult vist kohati keerulisem kui kaasmaalasega võõrkeeles rääkimine. Samas mina rääkisin kah mõned korrad selle eesti noormehega inglise keeles, aga see oli enamasti selle mõttega, et teised kah aru saaks.