Krokodill

Sest kolle K r o k o d i l, kellest juba Massingi pühhapäwa wahheluggemistes rägitakse, ei olle middagi muud kui üks suur 20 kunni 50 pikkune wee sees ellaw sissalik. Temma ellab Egiptuse maal wee sees, kõige ennamist sures N i l i jões, kust temma monnikord ka kuiwale maale lähheb, sööb kallu ja muud ellajaid, poisikesi ja tüttarlapsi, ja leppib - kui parremat toitu ei olle - ka täiskaswand Egiptuse rahwaga (Fr. R. Kreutzwald. Ma-ilm ja mõnda mis seal sees leida on. Tartu, 1849).*

Ei, sellest ei tule siin zooloogiline sissekanne nagu te ekslikult võite pealkirja järgi arvata. See siin on ajendatud hoopis Vana Baskini teatri samanimelisest etendusest. Just sellest, mida vaatamast ma natuke aega tagasi tulin.
Et kuidas siis oli? No tegu oli Dostojevski "aktualiseerimisega", näidend oli tehtud samanimelise jutustuse põhjal. Pidi olema komöödia, aga minu meelest ei olnud väga naljakas, võibolla paari koha peal võttis muigama. Näitlejad iseenesest olid muidugi head, isegi Hendrik Normanni aktsiad minu silmis tõusid (seoses Uuno hommikuprogrammiga olid nad enne vägagi madalal, ta on seal nii vastik ja näägutav).
Probleemid mida seal käsitleti olid rohkem või vähem tuttavad, aga kogu asi jäi kuidagi kahvatuks. Ma arvan, et ma poleks midagi kaotanud, kui ma poleks seda etendust näinud.

Kuu aja pärast on järgmine teatrisse minek, siis vaatan etendust, mille kohta ma usaldusväärsetest allikatest kiidusõnu kuulnud olen, nii et tõotab tulla parem teatrielamus.

* see tekst pärineb kavast