Poolel teel

20 nädalat sai kolmapäeval täis. Enesetunne on normaalne, isegi kolmepäevase bussireisi Jyväskylässe elasime kenasti üle. Lõpuks said kõik meesterahvad bussis aru, miks ma alkoholi ei taha (minu meelest on kõht ilusasti näha, aga paistab, et kõik ei oska seda siiski märgata). Aprill tundub endiselt jube kaugel, aga küll ta lõpuks kätte tuleb. Esmaspäevane ultraheli näitas, et tegemist on poisiga, nii et nüüd teame milliseid nimesid mõtlema hakata.