Ma tean, et ma ei oska autoga sõita

Nagu ma paljudele juba kuulutasin, käisin sel nädalavahetusel lõppkoolitusel.
Algas asi laupäeva hommikul kell 10 teooria osaga. Noh kõigepealt tutvustati jälle neid eesmärke (need samad hirmilusad laused, mis OÜ Autosõidu kodulehelgi lõppkoolituse kohta kirjas on) ja siis hakati seletama, miks seda keskkonda ikka hoidma peab. Vat selle koha peal kippus mulle mitmel korral muie suule tulema. Eriti selle koha peal, kus see teooriaõpetaja Kyoto protokolli Kyoto paktiks nimetas ja siis teatas, et CO2 ei tule ainult autode heitgaasidest (ülla-ülla). Aga ma hoidsin viisakalt oma suu kinni, lihtsalt irvitasin veidi omaette. Edasi rääkis ta juba konkreetsemalt meetoditest, kuidas autoga sõites kütusekulu minimaalsena hoida ja kui palju üks või teine asi heitgaase ja kütusekulu vähendab. Lõpuks veel ka ohutusest ja nendest harjutustest, mida me pärastlõunal tegema pidime hakkama. Mõningaid videosid näidati ka meile, üks päris naljakas video oli sellest, mis juhtub kui Ameerikas ootamatult lumi maha tuleb. Natuke peale kahte saime sealt minema. Kiire lõunapaus ja siis edasi Raadile.
Raadil korjati meil kõigepealt juhiload käest ja anti lugeda juhiseid, kuidas käituma peab (näiteks, mida teha siis kui auto põlema läheb...) ja räägiti kui palju võib korralduste mittetäitmine maksma minna. Siis näidati väljas meile kuidas õigesti istuma peab ja kuidas turvavöö kinnitatud peab olema. See kõik võttis natuke aega ja 20-kraadises külmas hakkasid varbad juba külmetama. Lõpuks näidati siis esimene harjutus ette ja võisime autodesse minna. Mina sattusin koos ühe neiuga Mazdasse (see ei olnud küll RX-8 vaid kõigest 626). Meile anti ka raadiosaatja, mille abil instruktorid meiega suhtlema pidid. Alguses oli kõik kenasti, minu paariline tegi esimesena harjutust ja siis vahetasime kohad. Selle ajaga oli mul jõudnud asi natuke meelest minna ja esimese hooga sõitsin põdra surnuks (see oli see harjutus, kus instruktor näitas, kummalt poolt takistusest mööduda tuleb). Üritasin välja nuputada, mida ma valesti tegin, aga kahjuks ei läinud see mul korda. Lõpuks siis avastasime, et meie raadiosaatjal pole enam pilti ees. Nägime siis, et teised jätavad auto seisma ja tulevad välja, tegime siis samamoodi. Ja siis selguski, et meie raadiosaatja oli ennast välja lülitanud (meie seda ei puutunud) ning meile anti uus. Järgnevate harjutuste ajal kuulsime, kuidas instruktorid kogu aeg harjutuse sooritamist ja vigu kommenteerisid. Aga järgnevad kaks läksid mul paremini ka. Pärast teist harjutust (mis seisnes selles, et tuli alguses kõvasti pidurdada ja siis pidur lahti lasta ning ise valida, kust poolt takistusest mööduda) saime isegi kiita, et Mazdas vajutati korralikult piduritele, mitte ei hellitatud J. Ja kurvis pidurdamise harjutus tuli ka enam-vähem välja, v.a. see kord kui ma refleksist pidurilt jalga ära ei võtnud. Igatahes päris õpetlik oli. Ja mind nimetati korralikuks inimeseks, kuna ma ütlesin, et sõidan linnas 50 km/h :p. Lõpuks kui kõik harjutused olid tehtud, öeldi meile, et tegelikult ei oska me keegi sõita ja nemad ka ei oska. Aga load anti tagasi J
Pühapäeval tegin ära linnasõidu. Võõra autoga on ikka jama sõita, ma suretasin auto ikka mitu korda välja, sest ma üritasin kolmanda käiguga kohapealt ära minna. Sellel autol oli käikude vahe lihtsalt nii väike. Aga noh, see oli õppesõiduauto, nende väljasuremisest ei tee keegi numbrit :p Aga viienda käiguga saab linnas sõita küll (ja seda ilma kiirust ületamata). Igatahes ütles sõiduõpetaja mulle peale sõidu lõppu, et mul on veel arenguruumi. Aga keskmine kütusekulu tuli 7,4 l sajale, mis pole väga paha 20-kraadise pakasega linnas ma arvan. Pärast proovisin oma autoga ka viienda käiguga sõita 50 km/h-se kiirusega... sai sõita küll.

Igatahes kõigile neile, kes sellest lõppkoolitusest „pääsesid“ ütlen, et too bad for you.