Vales sajandis

Ma olen ka juba varem seda mõelnud, et ma elan valel sajandil, aga nüüd olen ma selles üha rohkem veendunud. Miks? Aga sellepärast, et ma lihtsalt ei saa viimasel ajal tehnikaga läbi. Alustuseks otsustas telefon oma elu elama hakata. Asi algas sellega, et ühel hommikul eelmisel nädalal, kui ma tahtsin telefoni pealt kella vaadata, oli selle ekraan täiesti valge. Mõnda aega vaatasin seda hämmeldunult, siis märkasin, et kiri hakkab tasapisi nähtavale ilmuma. Lõpuks oli pilt jälle ees. Ei pööranud sellele siis suuremat tähelepanu, liigitasin paranormaalsete nähtuste hulka. Aga sellega asi ei piirdunud. Reedel olin tööjuures parajasti üksinda meie ruumis, kui helises telefon. See polnud minu telefoni helin, aga helisejaks oli minu telefon. Kui ma hiljem seadeid kontrollisin, näitas ta et helin on see, mille mina valinud olin. Aga kui ma seda avada proovisin, väitis mulle et faili ei saa avada. Ja nii veel mitme teise helinaga. Noh, mõtlesin siis, et olgu peale, valin mõne helina, mille ta avab ja muutsin helina ära. Aga see ei aidanud, sest telefon helises ikkagi selle helinaga, mille ta ise endale valinud oli. Pühapäeva õhtul katsetasin uuesti, lasin Vivianil endale vastamata kõne teha. Helin oli ikkagi vale, aga telefonile oli see niiväga meeldima hakanud, et ei tahtnud enam vait jääda. Olgugi, et kõne oli ammu lõpetatud, helises ta muudkui edasi. Spooky. Ei aidanud muu, kui tuli ta välja lülitada. Ja siis sai asi korda. Panin tagasi oma õige helina ja see toimis. Järeldus - välja lülitamisega lahenevad probleemid :D
Lisaks telefonile, on mul ka arvuti sõnakuulelikkusega probleeme (ülla-ülla). Eile lülitasin kodus arvuti sisse ja monitor otsustas, et tema nüüd virvendab. See oli väga ebamugav silmadele, seega tahtsin ma sellest lahti saada. Ainus, kelle käest tol hetkel nõu küsida oli, oli mu vend, kes soovitas mul refresh rate'i kontrollida. No selguski, et see oli liiga väike. Aga muuta ta seda ka ei lasknud. Lihtsalt see nooleke ei suvatsenud liikuda. Pusisin mis ma pusisin, lõpuks ei jäänud muud üle kui restart teha. Pärast seda oli virvendus kadunud, aga pilt värises üleni. Tõmbles silmade ees. Aga pärast seda lasi ta mul refresh rate'i ka õigeks panna ja siis sai lõpuks pildi normaalseks. Jällegi järeldus - restart on ikka abiks.
Aga nagu te ise ka võite aru saada nüüd - mina ja tehnika ei käi kokku. Mulle tundub, et minu õige koht on kusagil enne tööstusrevolutsiooni. Millalgi 18. sajandil võibolla. Ma ei üritagi väita, et see ideaalne aeg oleks olnud vms. Aga kui keegi kunagi peaks mõne ajamasina leiutama, siis tahaks kusagil sealkandis korraks käia. Nagu reisil või nii.