Võtsin Matilt natuke võlgu

4-22,5-4
Nüüd te kindlasti küsite, et mida need numbrid veel tähendama peaks. Vastus võiks olla, et minu elurütmi viimaste päevade jooksul. Lahti seletatult siis 4 h magamist, 22,5 h ülevalolekut, 4 h magamist... seda, kaua täna üleval olla suudan, ei oska ennustada. Kõige kummalisem on see, et kui eile päeval tööl olin ma ikka parajalt kapsas (eriti tikkus haigutus peale siis, kui ma ühe kliendiga detailplaneeringu eskiisi arutasin...), aga täna on olemine üsna tavapärane. Äkki hakkan ära harjuma :P (see oleks tglt praegu väga sobiv, kui ma suudaks 4 h magamisega normaalselt toimima jäädagi, reaalsem on siiski, et täna õhtul nõuab Mati võla sisse).

Kui kellelgi tekkis nüüd küsimus, et millest küll selline äkiline võlavajadus, siis põhjus peitub selles, et eile oli sünnipäev. Mitte mul. Margusel. Mitte Kätlini Margusel. Sellel teisel. Igatahes tekkis ühel ta sõbral, kellega me koos sünnipäevakinki orgunnisime, idee, et külastaks teda sünnipäevahommikul. Loomulikult olin ma nõus kaasa tegema selle terrori. Nii siis oligi. Teisipäeva õhta sain peale 12 magama, kell 4.30 helises äratuskell, mõni aeg hiljem korjati mind T-marketi juurest peale, pärast veel mõned inimesed ja millalgi peale viit nõudsime juba vaeselt sünnipäevalapselt sisselaskmist. Ma arvan, et teie, kes te naistepäevaringe siin kaks aastat teinud olete, pole nii unist ja nii vihast nägu näinud oma üllatuse peale. Ja mingil põhjusel vaatas ta mulle eriti kurja pilguga otsa ja lubas selle meelde jätta, kui ma hällilapsele õnne soovisin (aga noh, ma tean küll kui "hea" mälu tal on :p). Igal juhul ainult õnnesoovide ja kingituste üleandmisega asi ei piirdunud, meil olid kaasas ka munad ja peekon ja õnneks leidsime ka kohvi ning hakati hommikusööki tegema. Margus toibus vaikselt ja näoilme muutus ka pisut rõõmsamaks. Nii me siis istusime seal paar tunnikest. Enne tööle tulekut jõudsin veel kodust läbi käia, aga magamiseks polnud enam aega ja mõtlesin, et tulen siis varem tööle, kuna ei tahtnud õhtul väga kaua olla. Õhtul nimelt toimus pidu. Ega see mulle eriti meeltmööda polnud, et see kolmapäevasele päevale määrati, aga minemata ka jätta ei saanud. Isekeskis mõtlesin, et ilmselt eriti kaua olla ei jõua. Tegelikkuses läks natsa teisiti. Väga lahe pidu oli. Sünnipäevalaps ise oli parajas konditsioonis ja täies sõiduvees (need, kes teda vähegi teavad, ilmselt aimavad, mida see endast kujutada võis, lisaks veel niipalju, et kingiks saadus politseinikumütsist, piitsast ja kinnastest ei loobunud ta õhtu jooksul kauem kui 5 minutiks...). Koju jõudsin kolme paiku. Kell seitse helises äratuskell ja tuli tööle tulla. Aga nagu ma juba ennist mainisin, on täna täitsa normaalne olemine :)