Masohhist

Mul on juba mõnda aega olnud plaan oma füüsilist vormi parandada. Eelmine nädal rääkis Margus (mitte Pootsu, vaid see teine), et käib koos oma töökaaslasega jõusaalis. Minu esimene reaktsioon oli kohe, et ma tulen ka. Noh, esmaspäeval siis läksingi. Enne printisin endale netist treeningkava välja. Oli päris tore. Pärast olin küll väsinud, aga hea tunne oli. Ka teisipäeval oli veel hea tunne, sest tunda andis ainult vasak käsi, mis ei tahtnud enam eriti sirgeks minna. Kolmapäeval andis tunda ka vasak jalg. Ja sel lihasel oli nii kange isu ennast mulle tutvustada, et ma lonkasin ringi, sest jalga sirgu ajada ei saanud - säärelihas oleks nagu kivist. Aga see ei tähendanud, et ma kolmapäeva õhtul trenni minemata jätnud oleks. Kui lihased soojaks tegin, oli võimalik juba kõiki harjutusi teha, ka jalaharjutusi. Kuigi peab tunnistama, et eile jõudsin ma palju vähem kui esmaspäeval. Loodetavasti see trend ikka pöördub. Igal juhul eile õhtul koju jõudes olin paras laip. Ja jala olukord pole täna ka parem, lonkan ikka ja hommikul peeglisse vaadates avastasin, et vasak jalg oleks nagu teisest komplektist - jupp maad jämedam kui parem jalg. Kuna selline lombakas olek mulle väga ei meeldi, siis ostsin apteegist mingi geeli, mis valu vaigistama peaks. Apteeker ütles ka, et jalale tuleb puhkust anda. Aga seda vist puhkuseks ei saa nimetada, kui ma reedel ja laupäeval pool päeva Raekoja platsil ringi tuian... No paha lugu küll, aga see mul igal juhul plaanis on, ma ei saa ju sellise väikse asja pärast Hansapäevadest kõrvale jääda.