Aasta vahetumisest

Lühidalt siis sellest, kuidas minul aasta kakstuhat kuus kahetuhande seitsme vastu vahetus.
Algas kõik sellega, et istusin bussi ja sõitsin Kuressaarde. Kõigepealt viis tee (või õigemini tädi auto) mind vanaema-vanaisa juurde. Kui kõht täis oli söödud, sai tädi juures ka veel käidud. Järgmine päev sai veel natuke kallite sugulastega aega veedetud ja siis tulid Maailmaparandaja ja tema vend mulle järgi. Kõigepealt võtsime bussijaamast hommikused saabujad peale ja siis sõitsime Selverisse. Enamus kaupu saime kätte, aga porgand ja riivitud juust paistavad küll Kuressaares defitsiitne kaup aastavahetuse paiku olevat. Alles kolmandast poest saime need ka kätte. Ja siis Suttu. Esiteks tuli süüa tegema hakata. Või noh, õigemini Maailmaparandaja tegi oma kuulsaid pirukaid ja meie vaatasime. Mina võtsin dipikastme tegemise oma hooleks ja tulemus oli see, et alguses polnud nagu üldse maitset ja korraga oli asi hullult küüslaugune. Samas Sandrale näiteks meeldis. Ühega kahes kausikesest, kus dipikaste sees oli, tegin ka sellist eksperimenti, et tükeldasin hapukurki sisse. Seda, kuidas asi maitsenud oleks, ma kahjuks teada ei saanudki, sest tänu sellele libedale põrandale, mis kõige jahedamas ruumis oli, said minu vasak külg ja dipikaste põrandaga natuke lähemalt tuttavaks, kui esialgu plaanis oli. Ja selle tagajärjel tundsin ma terve õhtu küüslaugu lõhna oma kampsuni varrukal.
Aga söök ise oli hea, kamina ees oli mõnusalt soe ja seltskond oli ka mõnus. Kui kõhud täis, sai sauna. Ja pärast vahetati kingitusi. No tegelikult vahetasid need, kellel täringut visates vedas ja kuue said. Mul ka isegi vedas korra.
Kui kell oli 12 saanud lõime klaase kokku ja siis läksime välja minu Katjuušat õhku laskma. Läks 5 tikku enne kui asi põlema sai, aga päris kena oli. Edasi läks päris põnevaks lauamänguks. Lauamäng ise oli suur ja keeruline, sama võib öelda ka nuppude kohta. Olid teised sellised iseloomuga. Ja lisaks muudele keerukustele oli seal ka nõialoss, mis toimis samal põhimõttel nagu Abruka saar ühes teises sama autori poolt loodud lauamängus. Igal juhul jäi see mäng meil pooleli, sest äkki saabus Laisik koos terve seltskonna inimestega. Alustuseks lasti jälle rakette taevasse (kuigi üks pani täitsa sirgelt võsa poole mu meelest). Toas tehti väike tutvustusring ka (enamus Piretiga kaasas olnud inimestest olid meile enne võõrad) ning seejärel ka uus kingivahetusring. Mulle jäi alles minu Singer Vingeri plaat, mille ma endale eelmises vahetusvoorus saanud olin. Edasine õhtu möödus peamiselt lobisedes ja muusikat kuulates, vahepeal valasime ka pisut tina. Ah jaa... lobisemise vahepeale hammustasime ka porgandit. Laisikuga kaasas olnud rahvas alguses küll imestas, et söömegi lihtsalt niimoodi porgandit, aga üsna ruttu hakkasid nemadki järjest porgandikausi poole küünitama. Päris mitu korda sai köögis neid juurde lõikumas käidud. Kuni lõpuks (see oli vist millalgi enne kuut) otsustati magama minna.

Kokkuvõtteks: oli tore aastavahetus, ei kahetse neid 12 tundi, mis said Sutus uue aasta vastu võtmise nimel transpordivahendites veedetud.