Kohtumine toruperudega

Paljud on seda juttu juba kuulnud, aga ma panen selle ikkagi siia ka kirja.

Algas kõik sellega, et millalgi eelmine nädal lugesin trepikoja teadetetahvlilt, et meie püstakus hakatakse sel nädalal torusid vahetama. Teade eriti informatiivne ei olnud, selles mõttes, et öeldi, et 8. jaanuarist alates vahetatakse, paluti kodus olla ja ettevalmistustööd teha. Õnneks eelmine pühapäev käis keegi ühistu juhatusest ukse taga ja andis natuke täpsemaid juhiseid ning ütles, et meieni jõutakse kolmapäeval.
Esmaspäeval töölt koju jõudes avastasin, et köögi laest tilgub vett. Mõne aja pärast oli juhatuse esinaine ukse taga ja seletas, et viiendal oli mingi jama olnud ja sellepärast tilgub ja soovitas kindlustuse poole pöörduda. Andis veel teada, et esimese korruseni jõutakse neljapäeval ja võibolla veel reedel ka on vaja kodus olla.
Informeerisin siis ülemust kolmapäeval, et meil selline värk trepikojas käib ja mul vaja koju jääda. Tõusin neljapäeval enne kaheksat ilusti üles ja jäin töömehi ootama. Igasugu toruvahetamise hääli kostus küll, aga minu ukse taha ei ilmunud ühtegi, mis tähendas, et istusin terve päeva niisama kodus (natuke üritasin küll ühte tööasja teha, aga see pagana programm ei olnud üldse nii koostööaldis kui mulle varem tundunud oli).
Reedel jäin siis jälle koju ja mõtlesin, et kui nad pole keskpäevaks kohale ilmunud, hakkan ma vihaseid telefonikõnesid tegema. Aga ilmusid. Millalgi enne üheksat. Ja üllatus-üllatus tegu oli venelastega. Üks siiski rääkis ka eesti keelt.
Kõigepealt virisesid nad mu kraanikausikapi üle (see on sisse ehitatud, mis tähendab, et seda ei saa paigast liigutada), õnneks nad seda siiski maha ei lammutanud. Järgmiseks teatasid, et WC kapp tuleb tühjaks teha ja neil on vaja ka pott eest ära võtta. Läks natuke aega mööda ja teatab üks toruperudest mulle, et seda potti enam tagasi panna ei saa, sest see oli nii kõvasti tsemendiga kinni ja kui ma ei taha, et sinna ainult auk jääks, tuleb mul uus pott osta. Esialgu lõi selline ultimaatum mind täitsa pahviks, aga kuna ilma potita ju ei saa, siis tuligi minna poodi ja uus osta.
Nii umbes poole nelja paiku teatasid tüübid siis lõpuks, et nüüd on valmis. Vaatasin, et kas köögis ikka valamukapp omal kohal on ja kas pott paika pandud on, kõik tundus omal kohal olevat ja nad lahkusid. Hakkasin siis kogu seda segadust koristama. Korsitamise käigus märkasin, et WC-paberi hoidja on katki tehtud. Aga see polnud veel kõik. Ühel hetkel läksin vannituppa ja avastasin, et vanni äravoolutoru on pooleks. Vat nüüd ma vihastasin. Võtsin telefoni ja helistasin ühistu esinaisele. Sain torumeeste telefoninumbri. Helistasin. Ei võetud vastu. Helistasin uuesti. Ei võetud vastu. Helistasin kolmandat korda, üks vene naisterahvas teatab mulle teisel pool toru, et vale number. Helistasin uuesti esinaisele. Andis teise numbri. Helistasin, rääkisin probleemi ära, sain töödejuhataja numbri. Helistasin. Teisel pool toru olnud tüübi esimene reaktsioon oli, et kas mina arvan, et ühed torud kestavad sada aastat ja kas minu arvates peaksid nemad nüüd oma kulul selle ära parandama. Selle peale vastasin, et jah, arvan küll. Lõpuks lubas helistada mehele, kes tööd tegi ja uurida, millal ta saab asja vaatama tulla ning mulle tagasi helistada ja teada anda. Ootasin tund aega. Helistasin uuesti. Siis öeldi, et töömees tuleb niipea kui vaba hetke leiab. Ootasin umbes kaks tundi ja siis helistasin veelkord, et küsida selle töömehe numbrit ja teada saada, kas ja millal ta tuleb. Numbrit ma ei saanud, aga lubati uurida. Seekord helistati tagasi ja teatati, et tolle mehe telefon on väljas, aga ilmselt ta siis reedel enam ei jõua ja tuleb esmaspäeval. Küsimuse peale, kas ma esmaspäeva hommikul kodus olen, teatasin, et üldiselt ma käin ikkagi tööl ja helistagu ette kui tuleb, siis saan vajalikul ajal kodus olla.

Ühesõnaga üks lõputu jama, mis kestab veel edasi.

EDIT: Täna (ehk siis esmaspäeval) käisid tüübid siis lõpuks uuesti siin (sellele eelnesid jällegi mõningad telefonikõned hommikul). Aga seekord ei passinud mina neid, vaid mu ema tuli siia, et oma silmaga asi üle vaadata. Ja loomulikult ajasid nad alguses tagasi, et nemad pole teinud jne. Nad olid ikka tõesti rumalad, kui arvasid, et nad sellise jutuga pääsevad. Vahetasid toru ära nagu niuhti (15 min oli ainult läinud).