Juhuse tahtel ma ikkagi ei hakanud ise lakke aukude puurimisega mässama. Nimelt juhuslikul oli ühel sõbral vaja Tartus öömaja ja loomulikult kasutasin ma ära meessoost isiku viibimise korteris ja lasin temal augud puurida. Ja kui nüüd aus olla, siis see asi ei tundunud üldse nii lihtne, kui ma arvanud olin. Lisaks oleks hea omada sellisteks puhkudeks jooniseid selle kohta, kust läheb armatuur... Nimelt sai neljale vajalikule augule lisaks ka kolm auku, mis kasutusele ei läinud, kuna neid ei olnud võimalik piisavalt sügavaks puurida, sest metall tuli ette. nii et järgmine aktsioon on pahtliga aukude kinni toppimine :p
Veel sain ma teada, kuidas saab ruubiku kuubiku kokku panna. See käib nii:
Võta kuubik juppideks, kuni jääb järgi selline asi (pilt 1)
Siis võta ülejäänud osad (pilt 2)
ja pane need õigesti kokku
Nii lihtne see ongi :) :P
Ah jaa... olgugi, et ma ise olen veel väga algaja kitarrimängimises, andsin ma eile oma esimese kitarritunni... Loomulikult oli kitarr häälest ära läinud. Seda sai ka häälestatud. Ega ma kindel ole, et ta pärat rohkem häälde sai :pp Igal juhul oli õpilane tubli ja õppis 4 duuri ära.
4 kommentaari:
mina pean piinlikustundega tunnistama, et ainult nii ma ruubikukuubikut kokku panna oskangi
Minu ruubiku kuubik ongi tegelikult vist sellise kokkupanemise jaoks mõeldud - sellel nimelt kukuvad iseenesest jupid küljest.
sain ka andurid üles, tõsi küll, mitte esimese katsega - akutrell osutus liiga väetiks ja väsinuks. Aga armatuuri ja juhtmeid õnnestus vältida tänu väikesele kavalale riistapuule, mis metall- ja puitmaterjalide peale karjuma hakkas.
kuubiku teemadel - siis nad just selliseks logedaks muutuvadki, kui tihedasti lahti võtta - kokku panna
Mina nägin esimest korda, et keegi minu ruubiku kuubikut nii kokku paneb, aga jupid kukkusid iseenesest enne küljest, kui see osadeks lahti võetud sai.
Postita kommentaar