Lasagnemaania

Nagu meie toidublogist lugeda võib, tegime lasagnet. Ja seda lausa kaks õhtut järjest. Esimese söögitegemise otsene eesmärk oli minu uus ahjuvorm sisse õnnistada. Lasagne maitse järgi otsustades võib öelda, et on hea vorm :) See, et ta meil taldrikutel pigem putru meenutas, oli tingitud sellest, et inimestel olid kõhud tühjad ja taheti kohe sööma hakata, mitte 15 minutit oodata. Igal juhul oli maitsev ja tegemine oli tegelikult lihtsam kui ma arvasin. Olin küll varem korra assisteerinud vist ühe lasagne tegemist, aga sellest ei mäletanud ma tuhkagi. Õnneks oli Maailmaparandaja netist otsinud välja retsepti (või õigemini oli see vist mitmest retseptist kokku klopsitud) ja nii me seal poeriiulite vahel selle paberilehega tuiasime ja koostisosi kokku otsisime. Pühapäeval olin mina piimavalaja ja vormiladuja ametis (minu hakklihasegu hajutamise oskuse kohta kostus mõningat kriitikat).
See, et me esmaspäeva õhtul ka lasagnet tegime, on tegelikult Mani süü. Tema ei saanud pühapäeval tulla ja hakkas siis esmaspäeva õhtul küsima, et kas täna ei saagi lasagnet. Esialgu me siiski maandusime Pirogovi platsis, kuhu kokku tuli lõpuks päris palju rahvast (meie omasid ma mõtlen, muidu oli seal loomulikult juba niigi palju inimesi). Kuna reedel välja käidud laboripidu siiski ära jäi, tegime Pirogovis kolm katset. Katsed seisnesid kohaliku taarakoguja kogumiskiiruse mõõtmises. Katse nr 2 andis vist kõige parema tulemuse. Aga see selleks. Igatahes mingi hetk hakkasid inimesed rääkima, et neil kõhud tühjad (v.a. need, kes olid vahepeal kodus käinud ja seal kõhud täis parkinud). No siis käisid läbi mitmed variandid, lõpuks otsustati ikkagi minna minu juurde ja järjekordne lasagne valmis küpsetada. Seekord oli meil söögitegemise taustaks tark jutt, sest Manil oli vaja õppida ja Triin luges talle siis slaide ette ja üritasime neid pisut ka lahti mõtestada. Seekord võtsin siis juustukastme enda hoole alla ja panin Laisiku piimavalajaks. Ka asja vormistamine (ehk vormi ladumine) jäi jällegi minu hooleks. Minu hajutamisoskus olevat päevaga paranenud... Igal juhul seekord lasime lasagnel ka 15 fooliumi all ära olla (niikaua vaatasime C.S.I.-d, vaene Man üritas küll veenda meid midagi muud vaatama, aga ei aidanud tema hala, tuli tal see lõpuni vaadata). Igatahes maitses hea jällegi (hakklihale lisatud pekijänku mingit märkimisväärselt erinevat maitset ei andnud).
Lõpuks tuli meil selline tore mõte, et peaks itaalia restorani avama - lasagne tuleb juba välja, pitsa tegemise võin ka ära õppida (valmis põhja peale tegelikult võiks kohe teha, aga restoranis peaks vist ikka isetehtud põhi olema) ja võibolla mõni Itaalias käinu oskaks tiramisu tegemise ka selgeks õpetada ja olekski menüü koos :)