Kuumast ja äikselisest poepealinnast

Käisin nädalavahetusel Võrus, põhjuseks seekord isa sünnipäev.
Laupäeva hommikupoolikul kondasime linnas. Mulle tutvustati Võru vastavatud Maximat. See on selline suoer-hüper-Maxima nagu Tartus Zeppelinis, seega valikut oli ja ruumi oli. Ja müüjad ei olnudki nii jubedad nagu mulle eelnevalt kirjeldatud oli (võibolla just kiusu pärast ei sattunud sel korral need kõige hullemad). Pärast põikasime ka kaubamajja... nüüd olen ühe kleidi võrra rikkam :)
Kuna ilm oli küll soe, et mitte öelda palav, aga lubati vihma, siis seekord vanaema-vanaisa juurde grillima ei läinud, vaid pidu peeti meie juures. Hea oli, sest just sel ajal kui meie sööma hakkasime, tuli ka äikest.
Täna hommikul tõusin ma vara. Põhjus oli lihtne - tahtsin isaga järve peale minna. Isa on eelmisest suvest saadik kummipaadi omanik ja käib sellega järvel kala püüdmas. Mul polnud siiamaani õnnestunud temaga kaasa minna, nüüd siis lõpuks jõudsin. Kätte saime ühe väikse rumala ahvena (ta praktiliselt hüppas veest välja landi järele), kahjuks kaotas isa kaks lanti. Aga ilus oli. Paadil on pisike elektrimootor, läheb edasi päris hästi, aga häält peaaegu et ei teegi. Väga mõnus asi.
Päeval üritasin natuke päevitada ka, aga seda takistasid pilved, mis päikse ette pidevalt ujusid ja kui lõpuks suur hall pilv tuli, otsustasin koju minna. Ja juba mõne tunni pärast oli väljas selline välgunoolte tants, et vaata ja imesta. Müristas ka hirmsasti. Ja ühel hetkel lõi välk vist kuhugi sisse, igal juhul kadusid ära kõik telekanalid peale ETV (ja arvake ära, mis sealt parajasti tuli... jumalateenistus!). Aga selleks ajaks kui me vennaga Tartu poole sõitma hakkasime, jäi vihm juba järgi ja tee peal ei saanudki äikest nautida.