Täna sai tõestatud, et ka lumega saab rattaga väga edukalt sõita (ja seekord ei räägi ma kerge pulbrina maad katvast õhukesest lumekihist). Hommikul vaatasin aknast välja ja esimene mõte valget maad vaadates oli, et täna vist ikka rattaga ei lähe, aga siis vaatasin, et ei ole seal hullu midagi ning otsustasin siiski rattaga tööle minna. Mingist hetkest hakkas päeval jälle lund sadama. Nii et kui õhtul koju sõitsin, siis sadas. Aga ei olnud hullu midagi, ainult silla peal oli suht jäine tuul. Kõige huvitavam asja juures oli see, et rattaga sõites tundus vähem libe kui kõndides. Ilmselt siinkohal tuli kasuks ka rattakummi suht jäme muster.
Ah jaa, tänase päeva peale peaks veel ära märkima selle, et lõpuks ometi täitis töökaaslane oma lubaduse ja sõidutas mind Fiatiga (kuna see lubadus oli suvest saadik õhus, vääris see äramärkimist).
Ja viimasena (aga sugugi mitte vähemolulisemana) märgiks ära, et täna on mu emal sünnipäev (ta küll ei loe mu blogi, aga mainin sellegipoolest). Pidu (suur pidu) tuleb järgmise nädala lõpus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar