Tagasitulekust

Laupäeval hakkasin siis Saaremaalt mandri poole vurama. Kuna ma ei viitsinud vara üles tõusta ja asjade kokku saamisega läks ka aega, siis vaatasin, et no kolmese praami peale peaks ilusti jõudma. Väike peatus Liival ja mingi 14.40 või midagi sinnakanti olin ma Kuivastu sadamas. Järjekord aga ulatus kassadest väljapoole. Nii, Piret ütles, et Viire peale mahub siis ka ära kui saba kassadest väljapoole on, loodame siis Viiret (esimene kord vist kui ma Viiret tahtsin). Tükk aega ei liikunud asi üldse, lõpuks jõudsin kassani, ostsin pileti ja vurasin praami poole. Vanamees, kes enne mind oli viibati peale. Mina seisan ja ootan seal rambi juures ja näen kuidas ramp nina all suletakse.....oi ma olin vihane....ikka väga vihane. Oleks mulle tol hetkel labidas antud, oleks hakanud kohe koos Merikesega püsiühendust rajama. Järgmine praam pidi ju alles kell viis minema. Jälle kaks tundi oodata. Üksi. Aga mis mul siis ikka muud teha oli, panin aga maki mängima ja üritasin muusikat nautida.
Kui kell oli umbes veerand viis hakkas sadamas seisva Regula juures mingi liikumine. Algatuseks lasti sealt korstnast himsat musta tossu välja (kole vaatepilt ühe kktehnoloogi jaoks) ja mõne aja pärast jooksis sealt välja onu, kes hakkas pileteid kontrollima. Huvitav oli see, et ei laustanud ta teps mitte bronni reast. No sain praami peale siis, seal käis mingi ilge kopsimine, ühed kahtlesid, kas see praam üldse teisele poole välja jõuab. Kell hakkas alles poolele lähenema, seega olin arvestanud sellega, et nüüd vahin tükk aega praamis. Läksin siis päikesetekile ja nägin, et bronni rida polnud üldse liikunud, teised autod olid peale võetud ja parajasti suletakse luuki. See oli meeldiv. Natuke enne viit olin Virtsus, tee peal sõitsime veel Viirest mööda (seda lootsikut ei salli ma nüüd kohe silmaotsaski). Väike kurgiraksu-peatus Elvas ja kell üheksa olin juba Annelinnas.
Seega siis natuke rohkem kui aasta peale lubade saamist olen sõitnud Saaremaale ja tagasi.