Puu-, köögi- ja muude viljade teemal

Alõtšapidu oli tõesti tore. Kui kella seitsmeks kedagi peale minu Pille ja Liina juurde tulnud ei olnud, olin ka mina suht kindel, et tuleb vaikne õhtu kolmekesi. Aga ennäe imet, umbes poole tunni pärast hakkas inimesi juurde tulema. Kõige tipuks oli muidugi Mpsi efektne saabumine. Kajuks pidin ma suht varakult lahkuma, sest tuli võtta suund Võru poole. Põhjus lihtne, täna hommikul viidi põllule kartulit võtma. Tegelikult polegi kartulivõtmine nii väga hull töö. Kui ma väiksem olin, siis ei kannatanud ma seda üldse. Aga nüüd on täitsa talutavaks muutunud. Täna oli see talutavam ka selle tõttu, et esiteks ilm oli hea (no jah, viimaste vagude ajal hakkas tglt tibutama) ja teiseks, vennal olid muud asjad ja ta ei saanud tulla (mis tähendas, et oli hulga rahulikum seal põllul olla).
Nende jaoks, kes siinset elukorraldust natuke tunnevad, peaks see asjaolu, et venda Võrus pole, seletama ka seda, miks ma sellisel kellaajal veel netis olen (võimalust tuleb ju ära kasutada). Tegelikult on veel üks põhjus, miks ma veel põhku pole pugenud. Ma nimelt asusin sikutama. Lugusid sikutama. Neile, kes neljapäeval Hoia ja keelat vaatasid, peaks nimi System of a Down ka midagi ütlema. Seal nimelt näidati selle ansambli videot ja mulle hakkas meeldima. Alguses sikutasin selle sama laulu, mida nad seal saates lasid, siis terve selle albumi (nende viimane album, nimega Mezmerize) ja nüüd veel teise albumigi takkaotsa (vähemalt on kiirus natuke paremaks läinud kui alguses, muidu istuks ma siin hommikuni). Vat nii juhtub kui minusugusele kergesti mõjutatavale inimesele näidata head lugu. Niimoodi kasvab minu lemmiklugude arva ka varsti 6 529 427-ni
Peale uute lugude saamise, on tänane päev (kella vaadates tegelikult juba eilne) viljakas olnud ka meeldetulemise koha pealt. Mööks oli see nimi :))) (peaks vist jälle kasutusele võtma, mõnda aega peale selle panemist ta minu meelest täitsa oli kasutusel).