Üllatustest

Minuga on selline lugu, et mind on kerge üllatada. Mis tegelikult on hea, sest mulle meeldivad üldiselt üllatused.
Eile näiteks tuli selline üllatus, et meie firma sai kiita linna arhivaarilt, sest neile meeldis minu köidetud detailplaneering. See töö, millele nad viitasid, oli muide mu esimene köitmine. Aga noh, mul oli ka muidugi hea õpetaja, kes ette näitas, kuidas seda teha.
Järgmine üllatus oli natuke peale seda kui ma eile õhtul magama olin läinud. Olin just jõudnud uinuda, kui käis uksekell. Kuna ma kedagi otseselt külla ei oodanud, siis olin loomulikult üllatunud. Küsisin veel Viviani käest üle, et ega tema kedagi ei oota. Ei oodanud. Tegin siis ukse lahti, ise murdsin pead, et kes see küll olla võiks. Kui olin esimese ukse lahti teinud, kuulsin Romani häält. Siis oli selge. Kui teise ukse lahti sain, siis nägingi seal Tanelit, Tambetit ja Romani. Segased ma ütlen!! (mis ei tähenda, et mulle see üllatus meeldinud ei oleks) Sain oma esimese sünnipäevaõnnitluse ja kohe järgi ka naistepäevaõnnitluse. Pärast kella vaadates nägin, et see oli natuke kaksteist läbi. Panin lilled vaasi ja läksin tagasi magama. Hommikul sõin kohvi kõrvale öösel saadud küpsiseid :D

Veel üks üllatus. Üks klient, kelle kinnistu detailplaneeringuga ma praegu mässan, käis ja tõi lille. Sünnipäevaks. Kui ma küsisin, et kuidas ta teadis, siis vastas, et ajalehest luges. Ma kahtlustan siiski, et äkki ülemus mainis.