Sõltlane

Kuna igasugune sõltuvus on viimasel ajal üsna päevakajaline teema olnud, siis mõtlesin, et tunnistan üles - minu nimi on Maris ja ma olen melomaan. Väike laks peab kogu aeg sees olema (ehk siis mingi muusika peab ikka taustaks mängima kui ma midagi teen, no v.a. siis kui telekat vaatan, need kaks asja hakkaksid üksteist segama). Aga aeg-ajalt käivad suurema doosi vajadused, kusjuures pruugitav kraam varieerub, käivad nö hood peal, kus just mingit kindlat asja vaja on. Nädalavahetusel sattusin sõltuvusse ühest Soome neljast heast asjast. Kuna kõik võibolla pole kursis, milliseid neist mina heaks pean, siis loetlen nad siinkohal üles: Apocalyptica (kui ma uuesti muusikakooli läheks, siis õpiks kindlasti tšellot mängima, neist pillidest välja voogavad helid on lihtsalt nii kütkestavad), Nightwish (selleni jõuan ma ikka ja jälle ja küllalt ei saa, aga kahjuks ei ole seda enam juurde tulemas, sest ned tolad lasid ju Tarja lahti...), HIM (selline natuke sünge, aga hea) ja last but not least The Rasmus (mõnus!). Hetkel ongi sõltuvus viimatinimetatust. Põhjus on väga lihtne, nädalavahetusel olin Võrus ja kasutasin ka Soulseeki teenuseid, ühel hetkel tuli mõte The Rasmuse lugusid sealt otsida, sest varem teadsin ma ainult lugusid In the Shadows, Guilty ja No Fear. Tõmbasin siis ülejäänud ka ning avastasin, et nad on vägagi nauditavad. Lihtsalt mõnna-mõnna-mõnna. Järgmisena peaks HIMi sikutama, polegi teist ammu kuulnud... Ja vat neid bände tahaks kunagi laivis ka näha, see on kindlasti tase.
Laivist rääkides... varsti on Dagö kontsert (arvake ise, kas mul on pilet sahtlis või ei) ja suvel... vot suvel läheb alles müristamiseks.... 13. juuni, Tallinnas... and nothing else matters (ja see pilet on ka olemas :D).