Üritan meeleäraheitlikult kultuuri üledoosi saada. Alles kaks nädalat tagasi käisin Vabamõtlejat vaatamas, täna võtsin ette ooperikülastuse. Seekord siis Mozarti Võluflööt. Kuna tegu oli sellise muinasjututaolise looga, siis oli lõpp õnnelik, mitte nagu tavaliselt ooperites. Vähemalt niipalju kui mina tean, sureb peakangelane või -kangelanna tavaliselt lõpus ära. A kohati oli asi päris naljakas. Selline lõbus ooper ühesõnaga. Mozarti muusika on ju ka tegelikult selline kerge ja lõbus. Aga meespeaosatäitja ei meeldinud. Esiteks oli raske tema sõnadest aru saada, sest ta rääkis aktsendiga (vaatamata oma täiesti eesti nimele) ja teiseks ei kandnud tema hääl eriti. Jäi kuidagi puudu sellest kõlavusest. Papageno osatäitja hääl meeldis mulle palju rohkem. See osa ise oli ka lahe. Enamus nalju tuligi tema arvelt. Ja teine, kes päris sügava mulje jättis, oli Öökuninganna osa täitev ameeriklanna Wendy Waller. Vat see oli alles hääl. Ja kuna tegemist oli mustanahalise naisterahvaga, siis andis tema valge kleit päris efektse kontrasti. Üldiselt mulle meeldis, soovitan teistelegi. Ka neile, kes eesti keelt ei mõista, aga inglise keelest aru saavad, sest ingliskeelsed subtiitrid olid ka. Ja kaks aariat oli saksa keeles, siis jooksid nii eesti kui inglise keelsed subtiitrid üleval.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar