Mulle väideti, et blogis kurtmine on lõputöö kirjutamise parim osa. Siiamaani pole seda teinud. Päeval korra mõtlesin, et kurdaks, aga praegu ei ole nagu kurtmistuju jälle. Nagu võibolla kellaajast näha on, siis minu ja Mati suhted on natuke muutunud. Kui homme tööpäev poleks, siis tegeleks veel selle lõputöö alias käkiga (ma loodan, et sa, Pille, ei pahanda, et ma sinu tarvitusele võetud väljendit kasutan; leidsin täna postkasti puhastades selle kirja, millega sa oma lõputöö mulle saatsid, see luuletus seal ees oli jube armas :) ), aga praegu vist tuleks magama minna, et töötegemisest homme (või kui nüüd täpne olla, siis täna) midagi välja tuleks.
Aga kui nüüd tööst endast natuke rääkida, siis ühe asja sain kolmapäeval tehtud - praktilise osa ehk inimeste kiusamise (sellega seoses tuli mul mõte, et peaks töös tänuavaldustes vist Karoliine ka ära mainima, ilma temata oleks seda tükk maad keerulisem teha olnud :p). Nüüd siis on vaja veel ainult tulemused kirja panna, neid analüüsida, järeldused teha ja teooria osa ka täiendada ja korrigeerida... käkitegu eksole...
And I just can't get enough... ei, ei, ma pole lolliks läinud, lihtsalt see laul tuleb praegu raadiost (avastasin, et päris lõbus on tööga tegeleda, kui pleier peas on... melomaan nagu ma olen).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Kahju, et ma seda luuletust ei mäleta, aga ilmselt mõjus minu lõputöö kirjutamine, kõikidele muudele valdkondadele hästi!
Ma vist jätsin selle kirja alles, kus see luuletus sees oli. Kui tahad, võin selle sulle saata.
kui aega leiad võid ju saata, ega kiiret sellega just pole :D
Postita kommentaar