Meisterpäevitaja

Nagu eelnevast postitusest selgub, õnnestus mul laupäeval endale järjekordselt päikeseprillid näkku päevitada. Noh, seda on ennegi juhtunud, aga seekord on kuidagi palju reaktsioone sellele olnud, nii et otsustasin siin väikese kokkuvõtte neist teha.
Rattaretkel ei olnud ma loomulikult ainus, kellel endale muster näkku oli õnnestunud päevitada, kuid sellegipoolest muigasid inimesed minu päevitust nähes. Kõige parem oli aga ühe naisterahva hüüatus mind nähes - oi, minu päevitus polegi kõige hullem.
Kõige levinum nimi, mis mulle seoses minu kahevärvilise näoga antud on, on pesukaru (lausa kolme erineva inimese poolt). Ma ise leidsin, et arvestades seda, mis asjaoludel ma selle päevituse sain (pesukarud tuhnivad ju ka prügis), siis on see nimi kõige sobivam tegelikult. Üks inimene nimetas mind ka pandaks. Aga no kui nüüd piinlikult täpne olla, siis tegelikult on mõlema looma puhul üks oluline erinevus - neil on silmade ümbrus tumedam, kui ülejäänud nägu, mul aga risti vastupidi ju.
Mõned inimesed aga seostavad sedasorti päevitust hoopis suusatamisega, sest täna küsis kaks inimest minu käest, et kas ma olen mägedes suusatamas käinud. Mina isiklikult poleks sellise versiooni peale üldse tulnud.
Kõige originaalsem oli siiski töökaaslane, kes esmaspäeval hüüatas mind nähes "Kas sa keevitasid nädalavahetusel?" Tuntud keevitaja, nagu ma olen...