Asi sai kõik alguse sellest, et otsustasime üritada ikkagi see köögi lagi, kust nii mõnedki korrad vett läbi oli tilkunud, ära remontida (lootuses, et ta enam ei tilgu). Selleks tuli leida inimene, kes seda nõus tegema oleks. Ja kui nüüd päris aus olla, siis osutus see üsna keeruliseks ülesandeks. Kellel ei olnud oskusi, kellel ei olnud viitsimist, kellel olid muud põhjused. Lõpuks oli üks ema tuttav nõus tulema Võrust siia ja selle asja ära tegema. Noh, eelmine pühapäev, kui mina Saaremaalt tagasi tulin, sattusingi köögi lae remondi keskele. Asi väga kaua aega ei võtnudki (otsustasime lihtsama variandi kasuks). Aga sellega lugu ei lõppenud. Nimelt tuli kõrgemalt poolt otsus, et tuleks ikkagi need seinad ka nüüd ära värvida ja need kapid ei kõlba enam üldse tagasi panna. Ja teisipäeval oligi minu puhkusel olev ema jälle Tartus, et köögi seinad ära värvida. Muuhulgas käisime ka poodides kappe vaatamas/ostmas. Õhtul saabus ka isa. Seekord aga võtsid asjad natuke kauem aega, kui ma arvanud olin (ja nemad ka). Igal juhul jäid esivanemad ööseks siia ja järgmine päev kestis remont edasi (isa ohverdas lõpuks terve tööpäeva minu köögi nimel). Aega võttis aga asja sai ja nüüd on tulemuseks see, et mul on remonditud köök koos täeisti uute kappidega. Kuna ma vahepeal eriti palju kodus ei viibinud, siis sain alles natuke aega tagasi kõik asjad kappidesse paigutatud. Uute kappide puhul on paigutamine üllatavalt keeruline - tuleb ju kõigele uus koht leida (võib-olla on asi lihtsalt minus, aga mulle meeldib kui paigutuses on mingi loogika/mõte sees).
Kogu selle remonditralli kestel käis mul peast läbi mitmeid kordi mõte, et vat nüüd oleks küll meest vaja. Aga õnneks on mul vanemad, kes on valmis köögi remontimise nimel sõitma 70 km kaugusele ja mässama poole ööni :D
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar