Täna üritasin tööjuures natuke itiprobleeme lahendada. Kahjuks mul see ei õnnestunud vaatamata MSNi kaudu saadud äärmiselt asjalikule abile (hullem veel, kogu selle ürituse käigus läks lisaks neile kahele arvutile, mida me õigele rajale aidata üritasime veel kolmaski rivist välja...). Ja loomulikult polnud sel hetkel kohal kedagi, kes varem selliste asjadega kokku puutunud oli. Kui üks sellistest töökaaslastest lõpuks kohale ilmus, oli ta probleemi suht kiiresti lahendanud. Kui kõik need seadeldised asuksid kusagil madalamal kui lae all, siis võibolla oleksin ise ka hakkama saanud. Igal juhul on äärmiselt tobe see, et meil pole itimeest, kes hooldaks meie arvutiparki nagu kord ja kohus, sest tööl on kogu aeg arvutitega jama ja ei ole ju normaalne, et mina pean üritama arvutiprobleeme lahendada!!!
Õhtupoole käisime polikliinikus. Tahtsime verd anda. Ei võetud ei minult ei J-lt. J-le öeldi, et esmakordselt doonorilt võtavad nad verd ainult hommikupoolikul. Mingi veider nõue minu meelest... ja pangu see siis suurelt punaselt oma kodukale ka kirja. Aga minult võtsid nad jällegi ainult analüüsi. See saaga ei taha kohe kuidagi lõppeda. Homme lubati helistada ja öelda, kas minu verd tahetakse edaspidi või ei. Aga analüüsi jaoks vere võtmiseks pidin ikkagi sinna tooli heitma ja käsi seoti sama moodi kinni nagu neil, kelle verd võeti :p Ainus, mis mind praegu häirib, on üks pikk triip, mis selle analüüsi võtmise käigus mu käele tekitati (nagu kass oleks küünega õrnalt tõmmanud), kipitab teine.
Kodus tegin endale väikse filmiõhtu. Juba pikemat aega on minu laua peal seisnud DVD "Pariis, ma armastan sind". Lõpuks leidsin aja, et see ära vaadata. DVD ise koosnes 18 lühifilmist. Mulle nad meeldisid. Mõni rohkem, mõni vähem, aga üldiselt olid väga head. Ja loomulikult tekkis tahtmine ise ka seda linna külastada. Millalgi võtan kindlasti selle reisi ette.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
hea film oli tõepoolest. selline kibelev maitse tekkis suhu... läheks, oleks, naudiks... siiani tahaks seda filmi uuesti vaadata, sest tundus et kõikidest nendest paari minuti sisse kätketud nüanssidest vaevalt et ma esimese hooga kõiki tabada jõudsin.
it-mehe teemadel ka. meil on it-mees, kes tänase päeva lõpetuseks mind vist ära nülgida juba igatses. peale paari muu tobeduse saatsin ma talle kodukale panemiseks tabelid. tunnike hiljem avastasin et tabel vale. saatsin uue tabeli. tunnike veel hiljem avastasin et ma parandasin tegelikult õige tabeli valeks. seega saatsin talle jälle uue tabeli. vaesed inimesed kes minu ja arvuti suhteid korraldama peavad :)
Kusjuures ma olen ise ka mõelnud, et kui meil oleks itimees tööjuures, siis arvatavasti ta mõne aja pärast lihtsalt hakkaks mind vältima või paneks lihtsalt ameti maha (arvestades minu pidevaid müstilisi arvutiprobleeme).
Postita kommentaar