Imeline esmaspäev

Kuna meil on hetkel firmas väike maamõõtjate puudus, teatati eelmine nädal, et nüüdsest hakkavad planeerijad ise geoaluse tegemisel koos maamõõtjaga väljas käima (varem käisid ikka kaks maamõõtjat). Ja täna oli minul esimene kord välja geoalust tegema minna.
Hommikul paistis asi suht vesine välja, aga selle aja peale kui me lõpuks Elvasse (või õigemini peaks see maatükk otse Elva piiri taga Käärdi alevikus olema) objektile jõudsime (enne oli vaja käia katastris ja Elva linnavalitsuses), oli vihm järgi jäänud. Hea seegi, sest töökaaslane ei olnud sellest olukorrast, mis seal valitses kohe sugugi mitte vaimustatud. Pool krunti oli kaetud metsaga, ülejäänud ala oli paksu heina täis, mitmeid üksikuid puid ja tee oli ka kenasti heki või muu taolise taimestikuga varjatud. Lisaks sellele asus põhivõrgu punkt sellises kohas, et otse tänavale ei näinud, mistõttu tuli käik päris pikk ning üks seisupunkt asus tänava peal (pidi käll pisike tänav olema, aga liiklus oli minu meelest päris tihe). Seega kulus meil tükk aega enne kui üldse krundile mõõtma jõudsime. Saime nii umbes pool kogu alast mõõdetud, kui töökaaslane teatab mulle läbi raadiosaatja, et aparaadiga on mingi jama. Selgus, et aparaat lihtsalt keeldub sisse lülitumast. Siis ei jäänudki meil midagi muud üle kui asjad kokku pakkida ja tagasi Tartusse sõita. Mitte väga palju maad Elvast Tartu poole hakkas auto järsku väga valjut ja pahaendeliselt kõlavat häält tegema (mitte et see tööauto kogu aeg mingeid veidraid hääli ei teeks, aga see hääl oli hullem kui tavapäraselt...), pidasin kinni ja oh seda rõõmu - tagumine parem rehv tühi. Ei jäänud meil siis muud üle, kui see ratas ära vahetada (õnneks oli tagavararatas ikka terve). Aega läks, aga asja sai ja lõpuks jõudsimegi Tartusse tagasi. Homme või ülehomme tuleb tagasi minna, sest pool objekti jäi ju mõõtmata.