Klassi kokkutulek

Suvel kui ma oma köögi lae remondiga hädas olin (või õigemini remondimehe leidmisega), andis vennaraas mulle mõtte pöörduda ühe põhikooli klassivenna poole, kes töötab ehitusfirmas. Seda ma siis tegingi ja mingi hetk küsis ta minu käest, et millal klassi kokkutulek tuleb (mis oli tglt natuke üllatav, sest omaarust ma põhikoolis küll eriline organiseerija polnud). Noh, mõte sai pähe pandud ja otsustatud, et sügise poole võiks asjaga tegeleda. Rääkisin selle mõtte edasi ka ühele endisele klassiõele, kellega ma tihedamalt suhtlen ja nii see pall veerema läks. Ja eile õhtul oligi meie esimene põhikooli klassi kokkutulek. 9 aastat on lõpetamisest möödas. Meid oli päris palju kohal ning isegi mõlemad klassijuhatajad (algklasside ja 5-9 kl klassijuhataja) tulid. Kahjuks said nad vähe aega olla, aga enamuse nägid ära ja enamus nägi nemad ära.
Mõningaseks üllatuseks tuli välja, et Tartus elab meist hetkel päris suur osa, aga omavahel kokku me polnud eriti juhtunud. Mõned elavad ka Tallinnas ja mõned on ka Võrru jäänud. Ja peale minu oli veel 4 tüdrukut, kes ei ole emad. Ülejäänud tüdrukutel oli vähemalt 1 laps (osadel ka kaks), samas kui poistest polnud veel keegi isaks saanud.
Kell 12 pandi see pubi kinni, kus me istusime ja siis otsustasime minna esialgu ühe klassivenna juurde. Seal istusime natuke aega ja siis seadsime sammud Boshwechteri suunas (ööklubi Tamula ääres, vbl mäletate ühest Justamendi laulust...). Seal olime niikaua kui see kinni pandi (kell 4) ja siis tekkis probleem, et kuhu edasi minna. Kellelgi allesjäänud klassikaaslastest polnud vaba pinda ja see klassivend, kellel oli vaba pind, oli jäljetult kadunud. Lõpuks üks tüdruk moosis meid oma tädipoja venna juurde. Kusjuures ma tükk aega juurdlesin, miks selle tädipoja venna nägu nii tuttav tundub, lõpuks tuli meelde, et me käisime keskkoolis paralleelklassis (a nende klass ei olnud samal korrusel, nii et me ei käinud eriti läbi). Koju jõudsime vist peale kuut (üks endine klassiõde tuli koos oma sõbrannaga minu juurde ööseks).
Hommikul helistasime sellele tüübile, kes ära kadus ja siis selgus, et ta oli lihtsalt leidnud, et nüüd on alkoholi juba piisavalt palju tarvitatud ja tuleks koju minna. Aga kutsus lahkesti meid kohvi jooma. Ja nii me siis läksimegi täna hommikul tema juurde. Ajasime juttu, vaatasime telekat ja mingil hetkel otsustasime, et suppi on vaja. Käisime lähedalasuvas Selveris ja tõime hapukapsa borši. Maitses hää :) Ja väga lahe oli vaadata köögis askeldavat klassivenda. Mitte et selles midagi ebatavalist oleks, aga kooli ajal ju sellises situatsioonis klassivendi ei nähtud :p