Ilm oli soe, aga Saadjärv oli külm. Ja õhtu oli ka äärmiselt soe. Tartus ei sadanud, aga kusagil kaugemal sähvis välk, mis lõi aeg-ajalt taeva heledaks tumedas augustiöös.
Unistaja. Selle sõna kõige otsesemas mõttes. Aga ärge nüüd arvake, et ma kogu aeg ainult pilvedes hõljun. Aeg-ajalt olen ikka kahe jalaga (või vähemalt ühe jala suure varbaga) maa peal ka. Ja optimist olen ka. Või vähemalt üritan olla. Sest nii on elu ilusam :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar