Heast kontserdist

Et siis reedel käisin Tätte ja Matvere kontserdil. Kuigi me jõudsime minu meelest piisavalt vara sinna Pühajärve laululavale, olid kõik pingid rahvast täis (rääkimata teeäärtest, mis olid autosid täis). Seega ei jäänud meil muud üle kui istuda maha. Ega muidu polekski selles midagi erilist olnud, aga seal pole ju mitte tasane maa vaid selline tore nõlvake. Palja maa peale nagu istuda ei tahtnud, mistõttu ma tirisin välja keebi, mis mul igaks juhuks kaasas oli (see oli see Kuressaare säästukast ostetud punane keep). Jagasime siis Merikesega sõbralikult keepi, aga kahjuks on keebid tehtud materjalist, mis on libe ja nii me siis libisesime seal vaikselt. Päris alla me ikka ei libisenud, sest me kohendasime oma istumisalust ka aeg-ajalt. Aga minu istumiskonstruktsioonid väsisid küll jubedalt ära. Polnud ju eriti asendeid ka valida, pidi jägima, et toetuspind oleks, muidu oleks varsti eesistujatele selga vajunud. Ja tuleb välja, et nii minul kui Merikesel on mingi huvitav omadus sattuda sinna, kuhu tekib liikumiskoridor. Või on see vastupidi, et liikumiskoridor tekib meie ette või taha. Igal juhul väga müstiline nähtus, mille põhjused tuleks välja selgitada ja elimineerida. Muidu mul tekib jälle kusagil kontserdil või muul massiüritusel olles tahtmine inimestele jalga hakata ette panema lihtsalt sellepärast, et mulle käib närvidele kui nad kogu aeg mu näo ees siiberdavad.
Natuke siis kontserdist endast ka. Mulle meeldis. Ka need jutud, mis nad vahepeal rääkisid, olgugi, et mingi 85% neist olin ma juba eelmise kontserdi ajal kuulnud. Mind see ei häirinud väga, sest neid oli ikkagi tore kuulata. Palju rohkem häirisid mind need kaks tibi, kes meist tagapool mokalaata pidasid. Mitu korda oli mu kannatus katkemas, aga just sel hetkel jäid nad hetkeks vait või hakkas üks neist laulu kaasa laulma. Kurjast pilgust nende suunas polnud ka abi, sest nad vaatasid ainult üksteise poole. Lõpuks läksid nad üldse minema ja ma ei pidanudki kurja tädi mängima.
Kontsert ise kestis kusjuures üllatavalt kaua. Muidu oleks see ju väga tore olnud, et neid tervelt 2,5 tundi kuulata sai, aga see istumine polnud seal mugav nagu eelpool mainitud sai ja väike igatsus pehmete autoistmete järgi tuli. Ideaalne oleks olnud seda kontserti pehme istme peal istudes kuulata, aga noh, kõik ei saagi täiuslik olla. Tegelikult polegi vist mingi asi täiuslik, aga see selleks.

Ah jaa, see ei puuduta nüüd küll kontserti, aga kui keegi tahab teada, kus on pöialposte suvekorter, siis ma võin rääkida.