Niisiis, eile käisin jälle ujumas. Ujula ruumi sisenedes hakkas mulle silma kohe üks tuttav nägu. Nimelt Jaanus Välja (nendele, kes ei tea, infoks, et tema on ERLi tegevdirketor) istus basseini äärel ja kõlgutas jalgu (pärast loomulikult ujus ka :P). Seega algas mu ujumine lõbusalt. Lõpp nii lõbus ei olnud, sest mingil põhjusel oli pägalike kontsentratsioon basseinis äärmiselt suur, mis segas rahulikku ujumist tugevalt. Peaks vist hakkama raja peal ujumas käima...
Õhtul käisin järel kingal mille ma olin parandusse viinud. Kõigepealt ootasin ma tükk aega, sest ta ei leidnud kuidagi selle tädi kingi üles, kes enne mind oli (üks põhjus võis olla ka selles, et tädi väitis, et need on pruuni ja musta vahepealsed, kui tegelikult olid need pigem hallid või musta ja valge kirjud). Minu king rippus riiuli küles ja onu leidis selle kohe üles, aga paranduse onu hakkab siis näitama, et konts enam ei liigu, aga see rihm siit on lahti. Mina ütlesin selle peale, et rihma pärast ma ta üldse tõingi, selle kontsa asja ma ütlesin alles pärast, et tehku see ka korda. Onu ütles selle peale, et temal oli ainult konts kirjas, aga käigu ma 10 min ringi, et ta teeb kohe korda. No ma siis ootasin kuni onu rihma ära liimis ja ütles siis, et ärgu ma täna neid jalga pangu (king, millest jutt käib on lahtine rihmik, mille aeg vähemalt minu meelest selleks aastaks läbi on), ma lubasin talle, et ei pane. Kui päris aus olla, siis tõingi ma kinga parandusse selleks, et saaks teise ilusti talvekorterisse ära panna. Aga loo moraal on selles, et ei tohi nendele onudele kahte asja öelda või siis korrata esimene kindlasti üle, neil paistab mäluga raskusi olevat.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Postita kommentaar