Pikem jutt jaanipäevast

Tegelikult võib öelda, et selle nädala pidustused algasid juba neljapäeval, sest lausa kahel töökaaslasel oli siis sünnipäev. Üks neist piirdus päeval söögi-joogi pakkumisega, teisega läks pidu õhtul edasi. Lisaks sünnipäevale tähistati veel ka ühte puhkuse algust. Igal juhul oli pidu päris vinge (see kipub ikka nii olema, kui järgmine päev on tööpäev). Järgmisel hommikul tööle jõudes oli mul tunne, et ega ma vist päris kaine veel ei ole :p Aga vähemalt jõudsin ma tööle, mida ei saa öelda nii mõnegi teise neljapäeval pidutsenu kohta. Igal juhul tuli mul reede õhtuks kenasti kaineks saada, sest õhtul tuli sõita saarele.
Nii poole seitsme paiku hakkasingi maja eest liikuma, korjasin reisikaaslased peale ja võtsime suuna läände. Tegelikult ei ole eriti tark mõte õhtul läände sõita, sest see päike oskab kohe täpselt silmaauku paista, aga õnneks päris pimedaks ei teinud. Virtsu jõudes tabas meid hämming. Autosid ei olnud. Üks praam küll lahkus äsja, aga ei mingit saba. Seega jätsin oma 12se bronni kus seda ja teist ja vurasime rõõmsalt 11se praamiga üle väina. Laisiku kodu leidsime ka kenasti üles. Esimesed lobisemised lobisetud, kobisime ära magama, sest tegelikult olin ma ikka suht väsinud.
Järgmine hommik meile päikest eriti näidata ei tahtnud. Lootsime, et sadama vähemalt ei hakka. Sõime oma hommikupudru ära ja läksime korjasime pisut kartulimardikaid (mina sain ainult mardikabeebisid). Korra sai ka veel sadamas käidud, et rahvast juurde tuua. Siis läks salatite hakkimiseks ja muudeks õhtusteks ettevalmistusteks (kaasa arvatud telgi üles panek). Kui salatid hakitud said, otsustasime, et tuleks asjaga ikka varakult pihta hakata ja nii läkski köögis joomiseks. Rumm ja coca-cola said suht kiiresti otsa :p Lõpuks jõudis kätte ka tule tegemise aeg (ikkagi jaanid ju). Sõime-jõime ja siis otsustasime natuke suuremat tuld kaema minna ehk siis võtsime suuna küla jaanitulele. Muidu oleks kõik tore olnud, aga tule süütamisega läks neil hirmus kaua aega ja eeskava koosnes valdavalt uinutavatest lauludest ning uni tahtis vägisi peale kippuda. Lõpuks sai see tuli ka ikkagi süüdatud ja mõne aja pärast läksime tagasi oma lõkke juurde. Sellest sai üle ka hüpatud (et ikka vanu kombeid austada). Kui enamus olid juba kustunud, tuli kellelgi mõte minna tagasi suure jaanitule juurde tantsima. No läksimegi. Aga siiki polnud enamus meist enam tantsuvormis (liiga väsinud ja/või ebakained) ning tulime sealt suht ruttu tagasi. Ja väsimus võttiski täielikult võimust ning tuli magama ära minna.
Täna hommikul saime pannkooke. Nii Laisiku kui Maailmaparandaja küpsetatud kooke. Nämm. Peale hommikusööki tuli hakata vaikselt asju kokku pakkima ning kell oligi märkamatult jõudnud sinnamaale, et tuli tagasi mandri poole liikuma hakata (kahju, et need pühad sel aastal nii lühikesed olid, hea meelega oleks kauemaks jäänud). Ja mina ei tea, kas polnud enamus pidutsejatest suutnud ennast veel üles ajada või on praamiliiklus märkamatult üliefektiivseks muutunud, igal juhul polnu ka täna erilist saba (meil oli loomulikult bronn :D). Pärnus otsustasime teha väikse toitumispeatuse. See koht, mida me alguses plaanisime külastada, osutus meie jaoks ligipääsmatuks teeremondi tõttu, aga me ei lasknud ennast väg aheidutada ja võtsime järgmise. Seal saime oma burxid-friikartulid kätte. Vahepeal oli suvepealinnale kohaselt parajat padukat sadama hakanud, kohati läks vihm nii tugevaks, et tekkis küsimus, kus see tee siin on. Mingi hetk läks padu ikkagi üle ja edasi tuli mängida on-vihm-ei-ole-vihma mängu. Võrtsu ääres tegime ka korra peatuse, aga ujuma otsustasime siiski mitte minna.

Ja nüüd ehk keegi targem ütleks mulle, mispärast nii palju autosid äkki eesti lippudega ringi sõidab???

Aga lõpetuseks aitäh kõigile toredatele inimestele, kes koos meiega jaanipäeva veetsid.