4226

Ja ongi selleaastasel Tartu rattamaratonil käidud. Ja ikka 40 km distants (87 km on siiski liiga palju minu jaoks). Minu põhiline eesmärk sel aastal oli oma eelmise aasta aega (2:30:48.0) parandada. Mingi progress peab ju olema.
Rada oli sel aastal porisem kui eelneval. Vahepeal mõtlesin, et kui nüüd kõikidest nendest mülgastest läbi sõita, ei tea kas see ajavõtu kiip veel aega ka võtab või on mudasse mattunud. Aga ilmselt on see kiip tehtud piisavalt mudataluvaks. Kuna marsruut oli sama, mis eelmiselgi aastal, siis tulid nii mõnedki kohad tuttavad ette. Aga oli ka muutusi. Näiteks kui raja keskel oleva vaheajapunkti juurde läksime eelmisel aastal tee pealt, siis sel aastal tegime seda tee alt (sinna oli tunnel paigaldatud).
Üldiselt oli põhiline asi, mida jälgida rajal see, mis eespool toimub. Eriti ohtlikud olid pikad langused, tõusud ja mudamülkad (kui keegi sul ees aeglasemalt sõidab, ega seal raja peal ikka naljalt ei möödu). Kui poldud piisavalt tähelepanelik, siis võis vabalt kukkuda. Ja kukkumisi ikka oli. Üks mees kukkus üsna minu ees, aga sai hämmastavalt kiiresti tagasi ratta selga, nii et ma ei pidanudki kuhugi võssa sõitma, et talle otsasõitu vältida. Mina õnneks püsisin ratta seljas. Ratta seljast maha olin sunnitud vaid paari mudase tõusu puhul tulema ja ühes tasase maa peal olevas mülkas tuli ka ratast lükata, sest ta lihtsalt jäi sinna kinni ja ma ei saanud edasi sõita. Aga üldiselt võtsin tõusud ratta seljas. Ja ma ei tea, kas asi oli selles spordijoogis, mis rajal anti või milleski muus, aga lõpu poole muutus tõusude võtmine kuidagi kergemakski. Kuigi jah, päris lõpus (nii 5-6 km enne finišit) tundsin, et aitab küll, nüüd võiks see lõpp ka juba kätte jõuda (nii et ma arvan, et 87 km ma ka järgmisel aastal proovima ei lähe). Ja siis ta jõudiski - kiip küljest, medal kaela ja oligi tehtud. Edasi ootasin tükk aega järjekorras, et saada oma ratas puhta(ma)ks, sest ta oli tõsiselt mudane, vahetasin riided, sõin supi ära ja võtsin oma diplomi. Seal seisis aeg: 2:26:00.5 :D Niisiis - põhieesmärk sai täidetud, progress on toimunud.

Pragu olen väsinud, aga rahul :)

P.S. 4226 oli minu stardinumber, mis tähendas starti esimsest sektorist (registeerusin sel aastal suht varakult).